Uudised

  • Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise rändekonverents!

    24. ja 25. oktoobril toimub Helsingis konverents From Tampere 20 to Tampere 2.0. alapealkirjaga Towards a new programme (2020-24) for EU migration and asylum policies 20 years after the Tampere conclusions? Tänavu möödub kakskümmend aastat Tampere järelduste vastuvõtmisest. Järeldustes lepiti kokku Euroopa Liidu senisest ühtsemas rände- ja varjupaigapoliitikas. Võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga on erinevad […]

  • Projekt MIRNet Tallinna Ülikoolis

    Septembris algas rahvusvaheline projekt, mille eesmärgiks on aidata edendada rändealast teadustööd ja võrgustumist Tallinna Ülikoolis. TLÜ partneriteks projektis on üks suuremaid ja pikemate traditsioonidega rändeuuringute keskusi Euroopas, Sussexi rändeuuringute keskus Sussexi Ülikoolis, samuti on projektipartneriteks Roskilde Ülikool ja Tampere Ülikool. Projekti temaatiline fookus seondub ennekõike ida-lääne suunalise rändega (mille uurimiseks on Eesti ideaalselt positsioneeritud nii saatva kui vastuvõtva riigina) ning loodetavasti […]

  • Varjupaigapoliitika kui edasiviivate läbikukkumiste ahel

    Euroopa varjupaigasüsteemi on senini kolm korda põhjalikumalt reformitud, mis on seda kindlasti mõnevõrra tõhustanud, aga rändekriisi ajal tulid süsteemi nõrkused endiselt ilmekalt esile, arutleb Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris. 23. septembril kohtusid Maltal mõnede Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid ja siseministrid, et arutada, mida teha Vahemerelt päästetud ning valdavalt Itaalia ja Malta sadamatesse transporditavate põgenikega. Teadaolevalt pandi […]

  • Värske uuring toob välja Euroopa pingutused välistudengite meelitamisel ja hoidmisel

    Ilmunud on Euroopa rändevõrgustiku (EMN) värske uuring, mis annab ülevaate tudengirände mahust üle Euroopa Liidu. Kolmandatest riikidest pärit tudengite meelitamine siinsetesse kõrgkoolidesse ning välisvilistlaste Euroopas tööle rakendamine on üks ELi rändepoliitika prioriteete. Eesti raporti autor, TLÜ Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti (EMN Eesti) rändeekspert Marion Pajumets selgitab, et tudengirände strateegiline olulisus Euroopa jaoks väljendub ka 2018. […]

  • EMNi rändeekspert Marion Pajumets kommenteerib Postimehes rände olukorda ja väljakutseid

    2019. aasta 1. jaanuari seisuga elab Eestis 1 324 820 inimest. Neist 1 125 290 on Eesti kodanikud, 20 891 Euroopa Liidu kodanikud, 104 680 kolmandate riikide kodanikud ja 73 958 määratlemata kodakondsusega. Euroopa Rändevõrgustiku eksperdi Marion Pajumetsa sõnul on Eesti jaoks Euroopa rändekriis läbi. Meie uus proovikivi on aga Ida-Euroopast tulevad lühiajalised töötajad – […]

  • Global Workplace is Here!

    3. oktoobril 2019 toimub Tallinnas välistööjõu kaasamise fookusega konverents, mida korraldavad EMN Eesti, Mainor AS ja Work in Estonia. Viimastel aastatel on töömaastik Eestis ja Euroopas kiiresti rahvusvahelistunud. Üha rohkem ettevõtteid tegutseb rahvusvaheliselt ning spetsialistid väärtustavad sageli mobiilsust ning sellega koos kasvavaid töökogemusi ja professionaalseid võrgustikke. Ettevõtete piirideülesuse ja rahvusvaheliste töökollektiividega kaasnevatele võimalustele ja katsumustele keskendutaksegi Öpiku Konverentsikeskuses 3. oktoobril. Konverentsi avasessioon käsitleb rahvusvahelise […]

  • Uued tuuled tööturuintegratsiooni vallas

    Sisserändajate edukam lõimimine tööellu on muutunud prioriteediks terves Euroopas. Pea kõik riigid on viimastel aastatel võtnud kasutusele uusi tööturuintegratsiooni meetmeid, et kasvatada riigis elavate välismaalaste ja rahvusvähemuste osalust tööturul (vt järgnevat joonist töötuse kohta kolmandate riikide kodanike seas ning koguelanikkonnas ELis) või et muutuda atraktiivsemaks sihtkohaks välismaalastest tippspetsialistidele. Euroopa Liidus on lõimimispoliitika liikmesriikide pärusmaa ning riiklikel meetmetel on kanda põhiroll […]

  • Euroopa veenab aafriklasi koju jääma

      Euroopa – see on piimajõed ja pudrumäed, lubavad inimsmugeldajad arenguriikide elanikele. Tihtipeale klapitab küla säästud kokku, et tasuda oma kõige ettevõtlikuma elaniku reis üle Vahemere. Paraku purunevad unistused vastu reaalsust. Kümned-tuhanded kergeusklikud kuritarvitatakse teel Euroopa-Eldoradosse. Kohalejõudnuid vapustab vilets eluase ja ekpluateeriv töösuhe – eeldusel, et tööd üldse leiab – saatjaks lakkamatu hirm väljasaatmise ees. […]

  • Olukord rändepoliitikas Euroopa Liidu juhtkonna vahetudes

      Üks keerukamaid teemasid sügisel tööle asuva Euroopa Parlamendi ja Komisjoni laual on sisseränne. Seda tõendasid viimati ÜRO rändekompakti ümber tekkinud üleeuroopalised pinged. Kergendust uuele juhtkonnale pakub nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui ka ebaseaduslikult ELi tulijate arvu langemine rändekriisi eelsele tasemele. Samas tuleb lõimida viimastel aastatel Euroopas kaitse saanud ning reformida solidaarsemaks ja tõhusamaks Euroopa […]

  • Tööränne Eestisse jätkab kasvutrendi

    2018. aastal olid Eestis peamised arengud rände vallas seotud töörändega ning välismaalaste parema kaasamisega tööturule. Võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti sisserändepoliitika pigem sisserännet piirav, kuid vajadus tööjõu järele sundis nii avalikku kui ka erasektorit eelmisel aastal üha rohkem tegutsema Eesti atraktiivsuse tõstmiseks. Tähelepanu keskmes oli kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamine, vär­bamine ning kohanemise toetamine. […]

  • Kuidas püüda kinni ideaalne immigrant?

    Elame rändeajastul, mil mobiilsuskapital – rändamisega tekkinud silmaring, enesekindlus ja kontaktid – on osa inimkapitalist. Kui üldse on olemas selline inim­kategooria nagu unistuste sisserändaja, siis peaks ta olema noor, haritud, hea tervisega töövõimeline inimene, kelle lõimumisvõime on hea. Sellele loetelule vastab vahest kõige paremini välisüliõpilane. Võtame näiteks magistrandi. Kogu senise elu, mitukümmend aastat, on tema […]

  • Kuidas aidata kolmandate riikide kodanikel integreeruda ELi tööturgudele?

    Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebk EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule integreerimine ELi liikmesriikides” keskendub esimese põlvkonna rändajatele, kes viibivad seaduslikult ELi riikides ja kellel on õigus töötada. Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin. Vaata vastvalminud videot ” How to help third-country nationals to […]