Uudised

  • Rändevaldkonna kasvav murekoht Euroopas – teadmata kadunud saatjata alaealised

    Kuigi Eesti kogemused alaealistest välismaalastega, kes tulevad riiki ilma saatjata, on väga vähesed, on teistes Euroopa riikides nende hulk märkimisväärselt suurem. Näiteks Itaalias kuulutati 2019. aastal teadmata kadunuks 2676 saatjata alaealist, Saksamaal 2222 ning Rootsis 189. Kuna saatjata alaealised on äärmiselt haavatav sihtrühm ning varasemalt pole teadmata kadunud saatjata alaealiste temaatikat põhjalikumalt käsitletud, siis on uue Euroopa […]

  • EMN Eesti kontaktpunkt otsib oma meeskonda säravat rändeeksperti!

    Töökas EMN Eesti kontaktpunkti meeskond otsib enda sekka rändeeksperti, keda ootavad ees põnevad tööülesanded. Täpsemate kandideerimistingimustega on võimalik tutvuda siin. Kandideerimistähtaeg on 16. juuni.

  • EMN Eesti seadis end sisse Sisekaitseakadeemias

    2020. aasta on rändevõrgustiku Eesti kontaktpunktile alanud muutustega – asume nüüd Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi allüksuses. Uue töötajana on meiega liitunud Madli Kaljula, kelle haridus ja varasem töökogemus toetavad EMN Eesti tegevusi. Muudatustest hoolimata jätkab EMN Eesti enda tavapärase tööga –  kogume ja analüüsime rände- ning varjupaigavaldkonna infot ja jagame saadud infot laiema avalikkusega. Jätkame endiselt […]

  • Kodakondsusetuse hetkeolukord liikmesriikides ja Norras

    Ilmunud on kodakondsusetust (inglise keeles statelessness) puudutav uuendatud inform, mis annab ülevaate liikmesriikide ning Norra poliitikast ja praktikatest kodakondsusetuse teemal. Lisaks olukorra üldisemale käsitlemisele antakse täpsem ülevaade ka kodakondsuseta laste olukorrast.

  • EMN kaardistas tagasipöördumise ja reintegratsiooni nõustamise valdkonnas kasutatavad praktikad

    Lisaks eelmisel aastal valminud informile, mis keskendus tagasipöördumise nõustamise poliitikatele ja praktikatele, ilmus aasta alguses nõustamise teemal veel kaks informi. Üks neist puudutab tagasipöördumisnõustajate koolitamist ning toetusmehhanisme ja teine teavitustööd ning teabe jagamise võimalusi välismaalaste tagasipöördumisprotsessis.

  • Kuidas meelitavad ELi liikmesriigid start-up’e ja teisi uuenduslikke ettevõtjaid kolmandatest riikidest?

    Viimastel aastatel on ELis kasvanud start-up’idele ja teistele innovaatilistele ettevõtetele mõeldud spetsiifiliste vastuvõtuskeemide arv. Paljudes riikides on ka kolmandatest riikidest start-up’ide meelitamine poliitiliselt oluline. See sihtrühm loob kõrge väärtusega töökohti, toob riiki väliskapitali ja maksutulu riigieelarvesse ning reklaamib riigi innovaatilisust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Spetsiaalsed viisad ja elamisload Kolmteist liikmesriiki, sealhulgas Eesti, on kolmandatest riikidest pärit start-up-asutajate või -ettevõtjate tarbeks vastu võtnud […]

  • EMN aitab luua vastunarratiivi inimsmugeldajate mesijutule

    Kuidas veenda maailma vaesemate riikide elanikke, et nad ei tungiks ebaseaduslikult Euroopa Liitu? Üks võrdlemisi odav võimalus on heidutada neid infokampaaniatega, mis valgustavad ebaseaduslikult rändajate kurba tegelikkust. Seda soovitab ka ELi inimsmugeldamise vastane tegevuskava 2015–2020, milles kutsustakse liikmesriike üles “suurendama üldsuse, haavatavate rühmade ja spetsialistide teadlikkust ebaseadusliku rände ja inimsmugeldamise ohtudest, näiteks levitades meedias vastunarratiivi ning jagades häid […]

  • EMN Eesti rändab TLÜst SKAsse

    Hüvasti ja uute kohtumisteni! EMN Eesti lõpetab tegevuse Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis ja jätkab vastavalt siseministri käskkirjale 1. jaanuarist Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku instituudis. Ministri otsuse eesmärk on tugevdada siseturvalisuse ja -julgeoleku aspekti EMNi töös ning toetada SKA ekspertiisi kasvu. Enne tulevikku vaatamist, tähistagem üheskoos viimase nelja ja poole aasta jooksul saavutatut. Selja taga on töökad ja […]

  • Rahvusvahelise kaitse saajate reisimine päritoluriiki ja sealsete ametivõimudega kontakteerumine

    Euroopa rändevõrgustiku (EMN) avaldatud uus uuring pakub võrdlevat ülevaadet ELi liikmesriikide, Norra ja Šveitsi kogemustest ja praktikatest seoses võimalike tagajärgedega, mis võivad tekkida rahvusvahelise kaitse saajale päritoluriiki reisimisel või sealsete ametivõimudega kontakteerumisel. Vaata ka  uuringut tutvustavat videot!  

  • Rände ja rändepoliitika uus normaalsus

      EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport sedastab, et 2018. ja 2019. aasta ei toonud rändevaldkonnas kaasa pöördelisi muudatusi, küll aga on toimunud arengud nii mitmeski mõttes märgilised. Kui otsida ühtset lipukirja, mille all serveerida muutusi Eesti ja Euroopa rändes ja rändepoliitika erinevates valdkondades, siis üheks tugevaks pretendendiks oleks kindlasti “uus normaalsus”. Uus normaalsus ehk […]

  • Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt tegutseb järgmisest aastast Sisekaitseakadeemias

    Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva Euroopa rändevõrgustiku kontaktpunkt Eestis alustab vastavalt siseministri käskkirjale alates 1. jaanuarist 2020 tööd Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis. Praegu tegutseb kontaktpunkt Tallinna Ülikooli juures. „Enamikes liikmesriikides asub rändevõrgustiku riiklik kontaktpunkt siseministeeriumi või justiitsministeeriumi haldusalas. Rändevõrgustiku kaudu läbiviidavad uuringud ning analüüsid on järjest rohkem käsitlenud siseturvalisuse ja -julgeolekuga seotud teemasid. Selline tundlik info- andmevahetus toimib […]

  • Euroopa nõustab tagasipöördujaid

    Euroopa rändevõrgustik kaardistas EMN Informis liikmesriikide ja Norra lähenemisviise seoses tagasipöördumise alase nõustamisega välismaalastele, kes viibivad riigis ebaseaduslikult ning peavad naasma oma kodumaale. Kolmandate riikide kodanike individuaalne nõustamine, nii vabatahtliku lahkumise kui ka sunniviisilisel tagasisaatmisel, on üks võtmeelemente tagasipöördumise protsessis, et isikud saaks õigeaegset infot enda õiguste ja kohustuste kohta. Info jagamine ja nõustamine loob […]