Uudised

  • Pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike olukord

    Uuringu “Pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike olukord EL-is ja Norras” fookuses on kolmandate riikide kodanikud, kes ei täida või enam ei täida liikmesriigis viibimise tingimusi; ning kuna neile ei anta elamisluba, on neile väljastatud lahkumisettekirjutus. Uuringu fookust on veelgi kitsendatud isikutega, kelle riigist lahkumine ei õnnestu pika aja vältel, kas praktiliste või õiguslike […]

  • Uuenduslikud rändeteed Euroopa tööturuvajaduste täitmiseks

    Euroopa rändevõrgustiku esimene inform sarjast „Innovatsiooni ja migratsioon“ annab ülevaate liikmesriikide praktikast seoses talendipartnerluse ja täiendavate rändeteedega, mis on loodud selleks, et rahvusvahelist kaitset vajavad  inimesed saakisid ELis töötada ning seeläbi paremini integreeruda.   Euroopa uue rändepakti ettepanekutega rõhutatakse, et uute seaduslike rändeteede loomine on oluline meede mitte ainult töörände, oskuste tööturuvajadustega kooskõlla viimise ja tööjõupuuduse adresseerimise kontekstis, vaid selles nähakse võimalust ka ebaseadusliku rände vähendamiseks. Rändepakt näeb ette tõhusamat […]

  • Andmehaldus Euroopa Liidu riikide ja Norra varjupaigamenetluses

    Selleks, et tagada rahvusvahelise kaitse menetluse sujuv toimimine, on vaja kiiresti ja tõhusalt taotleja tuvastada ja tema andmed registreerida tagades samal ajal andmete korrektsuse. EMNi uuring annab ülevaate, kuidas on andmete kogumine erinevate liikmesriikide varjupaigamenetluses korraldatud, millised on andmekaitse tagatised, sealhulgas kuidas kindlustatakse andmete täpsus, ja millised on liikmesriikide väljakutsed selles valdkonnas. Andmehaldus liikmesriikides varieerub […]

  • 2020. aasta rände- ja varjupaigavaldkonnas: COVID-19, aga mitte ainult

      2020. aastat jääb meenutama eelkõige COVID-19 pandeemia, mis avaldas mõju kõikidele rändeliikidele. Näiteks elamislubade ja viisade taotluste arv vähenes 50% võrra ning varjupaigataotluste arv 33% võrra. COVID-19 oli initsiaatoriks mitmetele 2020. a toimunud arengutele. Näiteks võeti paljudes riikides kasutusele uued elektroonilised süsteemid või digitööriistad, et võimaldada rändeprotsessidel jätkuda. Samas ei tulenenud kõik muudatused vaid […]

  • Perest lahutatud ja kadunud migrandid: Liikmesriikide praktikad ennetamiseks ja kadunud migrantide otsimiseks

    Üksi reisides on kolmandate riikide kodanikud ja varjupaigataotlejad Euroopa Liitu (EL) sisenemisel ja lõppsihtkohta jõudes tihtipeale isoleeritud. Nii võivad nad olla haavatavamad ja sattuda ekspluateerimise, inimkaubanduse või smugeldamise ohvriks. Samuti ei pruugi kolmandate riikide kodanikud olla teadlikud viisidest, kuidas hoida kontakti oma lähedastega. Olukorras, kus riigis viibitakse ebaseaduslikult, võidakse otsustada mitte kontakti võtta, et vältida […]

  • Virvarr 2020. aasta rändestatistikas

      Mai lõpus ilmus Euroopa Rändevõrgustiku, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Politsei-ja Piirivalvemeti koostöös valminud kogumik „Rändestatistika ülevaade 2016-2020“. Rändestatistika annab ülevaate peamistest rändetrendidest 2020. aastal, seda nii eestlaste väljarände,  tagasipöördumise kui ka kolmandate riikide kodanike sisserändest vaadatuna. Eestlaste ränne Üle mitme aasta rändas Eestist välja rohkem eestlasi (6920 inimest), kui pöördus tagasi (5900 inimest), mis tähendab […]

  • Euroopa Komisjon tutvustas uut vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiat

    2015-2016. a rändekriis oli tervele Euroopale suureks šokiks, mil sai selgeks, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesestmõistetav. Ühtsuse tagamiseks tuleb võimalikult kiire sammuga liikuda tõhusama rändehalduse, sh terviklikuma ja efektiivsema rahvusvahelise kaitse- ning tagasipöördumise menetluse reformiga. Nii alustas Euroopa Komisjon (edaspidi COM) 2016. a varjupaigareformi, mis uue, kaasaegsema kuue sai sügisel 2020., kui tutvustati uut […]

  • Ühe ajastu lõpu algus – ränne on muutumas väljavalitute privileegiks

    COVID-19 pandeemia ja poliitilised valikud ähvardavad lõpetada üleilmse rände mitmekesistumise ja demokratiseerumise. Sel juhul muutub ränne kõrgema haridustasemega ja piisava sissetulekuga inimeste privileegiks. See külvab aga seemne uute rändekriiside tekkeks. Nendel teemadel kirjutavad EMN rändeeksperdid Ave Lauren ja Eike Luik Diplomaatia artiklis. 2020. aastal vallandus maailmas reisimise ja rände valdkonnas enneolematu kriis. Pea kõik riigid […]

  • Pandeemia-aasta rändevaldkonnas

    Möödunud aasta on kaasa toonud suuri muutuseid pea igas eluvaldkonnas ning siinkohal ei erine ka ränne. Lisaks üldisele rahvusvahelise mobiilsuse ja rändemahtude langusele, võib näha mitmesuguseid laiemaid arenguid rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonna poliitikates ja praktikates. Kui osa neist on ajutised, siis teiste mõjud jäävad rändemaastikku ilmestama veel aastateks. Kõige suuremaid arenguid võib näha rändehalduse […]

  • Lapsed rändes – milline on viimaste aastate olukord Euroopas?

    Möödunud kümnendil kasvas järsult Euroopa Liitu sisserännanud lapsmigrantide arv. Kui osa neist jõudis Euroopasse koos peredega, siis paljud tulid saatjata. Nii näiteks oli 2017. aastal varjupaika taotlevaid saatjata alaealisi ELis 31 400. Taolised arengud on pannud suure surve riiklikele rände haldamise– ja lastekaitsesüsteemidele. Rändesurvega toimetulekuks koostas Euroopa Komisjon 2017. aastal lapsi puudutava teatise, mis sisaldas meetmeid, […]

  • Gruusia ja Moldova liitusid vaatlejariikidena Euroopa Rändevõrgustikuga

    Märtsis liitusid Gruusia ja Moldova vaatlejariikidena Euroopa Rändevõrgustikuga. Gruusia ja Moldova on esimesed Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna välised riigid, kes vaatlejatena võrgustikuga liituvad. Euroopa Komisjoni rände- ja siseküsimuste direktoraardi peadirektori Monique Pariat’i sõnul on rände paremaks haldamiseks oluline suurendada koostööd kolmandate riikidega. Seda on rõhutatud ka uues rändepaktis. Gruusia ja Moldova osalemine Euroopa Rändevõrgustiku […]

  • Kuidas EL liikmesriigid ja Ühendkuningriik kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajaid riiki meelitavad ja nende õigusi kaitsevad?

    Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajad on paljude EL liikmesriikide jaoks üliolulise tähtsusega, kuna nad täidavad  hooajalise iseloomuga tööturuvajadusi. Alates vastava  direktiivi[1] vastuvõtmisest ning selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmisest, on liikmesriigid hooajatöötajate vastuvõtupoliitika rakendamisele ja nende õiguste kaitsele palju tähelepanu pööranud. Millised on kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate vastuvõtmise trendid, riiklikud poliitikad ja praktikad, sellest annab ülevaate vastvalminud EMNi […]