Uudised

  • Perest lahutatud ja kadunud migrandid: Liikmesriikide praktikad ennetamiseks ja kadunud migrantide otsimiseks

    Üksi reisides on kolmandate riikide kodanikud ja varjupaigataotlejad Euroopa Liitu (EL) sisenemisel ja lõppsihtkohta jõudes tihtipeale isoleeritud. Nii võivad nad olla haavatavamad ja sattuda ekspluateerimise, inimkaubanduse või smugeldamise ohvriks. Samuti ei pruugi kolmandate riikide kodanikud olla teadlikud viisidest, kuidas hoida kontakti oma lähedastega. Olukorras, kus riigis viibitakse ebaseaduslikult, võidakse otsustada mitte kontakti võtta, et vältida […]

  • Virvarr 2020. aasta rändestatistikas

      Mai lõpus ilmus Euroopa Rändevõrgustiku, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Politsei-ja Piirivalvemeti koostöös valminud kogumik „Rändestatistika ülevaade 2016-2020“. Rändestatistika annab ülevaate peamistest rändetrendidest 2020. aastal, seda nii eestlaste väljarände,  tagasipöördumise kui ka kolmandate riikide kodanike sisserändest vaadatuna. Eestlaste ränne Üle mitme aasta rändas Eestist välja rohkem eestlasi (6920 inimest), kui pöördus tagasi (5900 inimest), mis tähendab […]

  • Euroopa Komisjon tutvustas uut vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise strateegiat

    2015-2016. a rändekriis oli tervele Euroopale suureks šokiks, mil sai selgeks, et Euroopa ühtsus ei ole iseenesestmõistetav. Ühtsuse tagamiseks tuleb võimalikult kiire sammuga liikuda tõhusama rändehalduse, sh terviklikuma ja efektiivsema rahvusvahelise kaitse- ning tagasipöördumise menetluse reformiga. Nii alustas Euroopa Komisjon (edaspidi COM) 2016. a varjupaigareformi, mis uue, kaasaegsema kuue sai sügisel 2020., kui tutvustati uut […]

  • Ühe ajastu lõpu algus – ränne on muutumas väljavalitute privileegiks

    COVID-19 pandeemia ja poliitilised valikud ähvardavad lõpetada üleilmse rände mitmekesistumise ja demokratiseerumise. Sel juhul muutub ränne kõrgema haridustasemega ja piisava sissetulekuga inimeste privileegiks. See külvab aga seemne uute rändekriiside tekkeks. Nendel teemadel kirjutavad EMN rändeeksperdid Ave Lauren ja Eike Luik Diplomaatia artiklis. 2020. aastal vallandus maailmas reisimise ja rände valdkonnas enneolematu kriis. Pea kõik riigid […]

  • Pandeemia-aasta rändevaldkonnas

    Möödunud aasta on kaasa toonud suuri muutuseid pea igas eluvaldkonnas ning siinkohal ei erine ka ränne. Lisaks üldisele rahvusvahelise mobiilsuse ja rändemahtude langusele, võib näha mitmesuguseid laiemaid arenguid rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonna poliitikates ja praktikates. Kui osa neist on ajutised, siis teiste mõjud jäävad rändemaastikku ilmestama veel aastateks. Kõige suuremaid arenguid võib näha rändehalduse […]

  • Lapsed rändes – milline on viimaste aastate olukord Euroopas?

    Möödunud kümnendil kasvas järsult Euroopa Liitu sisserännanud lapsmigrantide arv. Kui osa neist jõudis Euroopasse koos peredega, siis paljud tulid saatjata. Nii näiteks oli 2017. aastal varjupaika taotlevaid saatjata alaealisi ELis 31 400. Taolised arengud on pannud suure surve riiklikele rände haldamise– ja lastekaitsesüsteemidele. Rändesurvega toimetulekuks koostas Euroopa Komisjon 2017. aastal lapsi puudutava teatise, mis sisaldas meetmeid, […]

  • Gruusia ja Moldova liitusid vaatlejariikidena Euroopa Rändevõrgustikuga

    Märtsis liitusid Gruusia ja Moldova vaatlejariikidena Euroopa Rändevõrgustikuga. Gruusia ja Moldova on esimesed Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna välised riigid, kes vaatlejatena võrgustikuga liituvad. Euroopa Komisjoni rände- ja siseküsimuste direktoraardi peadirektori Monique Pariat’i sõnul on rände paremaks haldamiseks oluline suurendada koostööd kolmandate riikidega. Seda on rõhutatud ka uues rändepaktis. Gruusia ja Moldova osalemine Euroopa Rändevõrgustiku […]

  • Kuidas EL liikmesriigid ja Ühendkuningriik kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajaid riiki meelitavad ja nende õigusi kaitsevad?

    Kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajad on paljude EL liikmesriikide jaoks üliolulise tähtsusega, kuna nad täidavad  hooajalise iseloomuga tööturuvajadusi. Alates vastava  direktiivi[1] vastuvõtmisest ning selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmisest, on liikmesriigid hooajatöötajate vastuvõtupoliitika rakendamisele ja nende õiguste kaitsele palju tähelepanu pööranud. Millised on kolmandatest riikidest pärit hooajatöötajate vastuvõtmise trendid, riiklikud poliitikad ja praktikad, sellest annab ülevaate vastvalminud EMNi […]

  • Kas Euroopa Liidu piir peab?

    Oktoobris valmis EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport, mis annab ülevaate 2019. aasta olulisematest arengutest ja muudatustest erinevates rändepoliitika valdkondades Eestis ja Euroopa Liidus. Möödunud aastat iseloomustas valimistejärgne poliitiliste eesmärkide läbivaatamine ning uute sihtide seadmine nii meil kui ka Brüsselis EL-tasandil. Mõlemal juhul nähakse prioriteedina ebaseadusliku rände ennetamist ja tõkestamist tulevikus, kuid milline oli tegelik […]