Uudised

  • Värske rändestatistika ülevaade 2019-2023

    Juba kuuendat aastat järjest ilmus koos suve saabumisega Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti statistikabrošüür “Rändestatistika ülevaade 2019-2023“. Brošüür annab ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis 2023. aastal, kajastades eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist ning kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet.

  • 12.06 korraldas EMN Eesti ebaseadusliku töötamise teemalise seminari

    12. juunil korraldas Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkt seminari kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku töötamise teemadel. Seminaril osalesid eksperdid Eestist, Soomest, Lätist, Leedust ja Poolast ning tutvustati EMNi poolt peagi ilmuvat ebaseadusliku töötamise teemalist uuringut, mis võtab vaatluse alla perioodi 2017-2022. Seminaril tulid arutlusele riikide erinevad õigusraamistikud välismaalaste töölevõtmiseks ning nende töötamise seaduspärasuse kontrollimiseks, mida on […]

  • Euroopa Komisjoni olulised pressiteated: tehti ettepanek pikendada ajutise kaitse rakendamist kuni aastani 2026 ning esitatakse ühine rände- ja varjupaigaleppe rakenduskava

    Ajutise kaitse pikendamine 11. juunil tegi Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada Venemaa poolt Ukraina vastu suunatud agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset veel üheks aastaks, 5. märtsist 2025 kuni 4. märtsini 2026. Arvestades Venemaa jätkuvaid rünnakuid tsiviil- ja elutähtsate infrastruktuuride vastu kogu Ukrainas, ei ole hetkel Ukrainasse tagasipöördumiseks turvalisi ja püsivaid tingimusi. Seetõttu leiab komisjon, et […]

  • Lühiuuring: Ajutise kaitse saajate tööturule integreerimine

    Lühiuuring valmis koostöös OECD-ga ning oma sisendi andsid 23 EMN liikmes- ja vaatlejariiki. Vaatluse all on periood märtsist 2022 kuni detsembrini 2023. Ülevaade antakse nii hetkeolukorrast kui poliitika prioriteetidest ja meetmetest. 30. novembri 2023 seisuga elas EL-is ajutise kaitse saanud inimesi veidi üle 4,27 miljoni, sh üle poole (60%) neist elas kolmes riigis: Saksamaal (28,9%) Poolas (22,3%) […]

  • Lühiuuring: Rahvusvahelise kaitse saajate perekonna taasühinemine

    Värskelt ilmunud lühiuuringusse panustas 25 rändevõrgustiku liikmesriiki. Lühiuuringus kirjeldatakse perekonna taasühinemise üldist protsessi, antakse ülevaade selleks vajalikest dokumentaalsetest tõenditest ja nende kogumisest ning uuritakse, millised erisused on perekonna taasühinemisel täisealiste või menetluse ajal täisealiseks saavate lastega. Perekonna taasühinemine:​ Osades riikides saavad perekonna taasühinemist taotleda nii pagulase kui täiendava kaitse staatuse saanud isikud, teistes üksnes pagulased (nt […]

  • Loe lühikest ülevaadet EMNi tegevustest ja eesmärkidest!

    Voldikust leiab ülevaatliku info: Mis on Euroopa rändevõrgustik? Kes on kaasatud? Kuidas Euroopa rändevõrgustikku rahastatakse? Milliseid publikatsioone koostatakse ja avaldatakse? Milliseid üritusi korraldatakse? Ja palju muud! Tutvu voldikuga SIIN

  • Lühiuuring: Kolmandate riikide kodanike isikut tõendavate dokumentide ja elamislubade digitaliseerimine

    Värskelt ilmunud lühiuuringusse panustas 25 EMN liikmes- ja vaatlejariiki (vaatlejariikidena Gruusia ja Ukraina). Lühiuuringus kaardistatakse lisaks täisdigitaalseid dokumente väljastavate riikide kogemustele ka füüsiliste dokumentide väljastamisega seotud väljakutsed ja digitaalsete dokumentide eelised, digitaliseerimisega seotud algatused ja pilootprojektid ning liikmesriikide ootused digitaalsete lahenduste suunal liikumiseks. Täisdigitaalseid dokumente väljastavad 3 liikmesriiki:  Itaalia: digitaalseid elamislubasid väljastatakse kolmandate riikide kodanikele, […]

  • 7. märtsil toimus käesoleva aasta esimene võrgustikukohtumine

    7. märtsil toimus käesoleva aasta esimene võrgustikukohtumine. EMN Eesti tutvustas enda tööplaani ja uurimisele tulevaid teemasid, möödunud aasta olulisemaid seadusandlikke muudatusi ja statistikat rändevaldkondade lõikes ning nelja lühiuuringut, millest üks on ilmunud ja kolm peagi ilmumas: Ajutise kaitse saajate tööturule integreerimine (ilmub märtsis) Ligipääs iseseisvale majutusele rahvusvahelise kaitse kontekstis (ilmunud – leitav siit) Rahvusvahelise kaitse […]

  • Lühiuuring: Ligipääs iseseisvale majutusele rahvusvahelise kaitse kontekstis

    Lühiuuringusse panustas 26 EMN liikmes- ja vaatlejariiki. Teema täiendab 2023. aasta alguses ilmunud lühiuuringut teemal “Majutusvõimaluste paindlikkus rahvusvahelise kaitse kontekstis“. Lühiuuring kaardistab väljakutsed, millega nii rahvusvahelise kaitse taotlejad kui saajad iseseisva majutuse leidmisel silmitsi seisavad. Samuti antakse ülevaade, kuidas liikmesriigid abi ja toetuste andmist korraldavad. Pea kõik EMN liikmesriigid ja vaatlejariigina Serbia on märkinud, et nii […]

  • 2024. aasta uurimisteemad, millele Euroopa rändevõrgustiku liikmed keskenduvad

      Igal aastal saavad liikmesriikide kontaktpunktid esitada neile olulisi uurimisteemasid, millest valitakse välja kõige enam hääli saanud teemad. Hääletuse tulemusena viiakse 2024. aastal läbi 3 uuringut ja 10 lühiuuringut, millele rändevõrgustiku liikmes- ja vaatlejariigid panuse annavad. Teemad on järgmised: Uuringud: Tööränne tööjõupuuduse tingimustes ELi inimkaubanduse tõkestamise, selle vastu võitlemise ja kuriteoohvrite kaitse poliitika rahvusvaheline mõõde Perekonna taasühinemine ELis: […]

  • Rändevõrgustikult ilmus arvamusloona lühike analüüs sõja mõjust Eesti välistööjõule

    Täiemahuline sõda Ukrainas on Eesti töörände maastikku oluliselt muutnud. Varasemalt domineerinud Ukraina, Valgevene ja Venemaa välistöölised on asendumas märksa mitmekesisema sissevooluga Kesk-Aasia riikidest. Töörände vaates on see piirkond mõnevõrra võõram ehk mängu tulevad tööjõuvahendajad, erinev taust, oskused ning teatud valdkondade puhul ka erinevused kvalifikatsioonile esitatavates nõudmistes. Venemaa agressiooni valguses on pilt aga oluliselt muutunud. Esimeseks […]

  • Uuring: rahvusvahelise kaitse taotlejate integreerimine tööturule

    Perioodil 2017-2022 on Euroopa Liidu liikmesriikidele esitatud enam kui 3 miljonit rahvusvahelise kaitse taotlust. Et lõviosa taotlejatest on tööealised ning Euroopa Liidus kasvab teatud majandussektorites tööjõupuudus, on taotlejates nähtud potentsiaalset tööjõudu. Samas ei kaasne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega automaatselt õigust liikmesriigis töötada. Rahvusvahelise kaitse taotlejate tööturule sisenemist reguleerib vastuvõtutingimuste direktiiv (2013/33/EL). Sama direktiivi artikli 15 […]