Uudised

  • Kuidas püüda kinni ideaalne immigrant?

    “Sirp” Elame rändeajastul, mil mobiilsuskapital – rändamisega tekkinud silmaring, enesekindlus ja kontaktid – on osa inimkapitalist. MARION PAJUMETS Kui üldse on olemas selline inim­kategooria nagu unistuste sisserändaja, siis peaks ta olema noor, haritud, hea tervisega töövõimeline inimene, kelle lõimumisvõime on hea. Sellele loetelule vastab vahest kõige paremini välisüliõpilane. Võtame näiteks magistrandi. Kogu senise elu, mitukümmend […]

  • Viisavabastus – usaldame, aga kontrollime

    Marion Pajumets   Üks viis Euroopa mõjusfääri laiendada on naabritega kokkupuute ja koostöö suurendamine. Viisavabastus Lääne-Balkani ja Idapartnerluse riikidega täidab seda eesmärki. Lihtsustunud on üksteisel külas käimine, suhtlus, kultuurivahetus, töötajate liikumine ja ärisidemeid. See kõik on tore, aga kas kasvanud läbikäimine võib hõlmata ka ohte? Milliseid? Ja kuidas Eesti end kaitseb? Neile küsimustele vastab Euroopa rändevõrgustiku […]

  • Mis saab rahvusvahelise kaitse saajast, kui ta reisib päritoluriiki?

    Barbara Orloff   Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Nii tõstatab rahvusvahelise kaitse saaja poolt päritoluriigi külastamine või sealsete ametivõimudega ühendust võtmine küsimuse – kas ta ikka endiselt vajab kaitset? […]

  • Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”,29. märtsil 2019 KUMUs.

    29. märtsil 2019 toimub KUMU kunstimuuseumis Tallinnas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents “Haridus ja lõimumine”. Konverentsi korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Euroopa Rändevõrgustiku Eesti Kontaktpunkt. Arvult juba seitsmes Põhja- ja Baltimaade rändekonverents Tallinnas keskendub rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige hariduse rollile sisserändajate lõimumisel vastuvõtvate riikide ühiskonda ja tööturule. Migratsiooni ja […]

  • Välistudengite tööturule liikumine

    KUMUs toimub 29.märtsil Põhja-ja Baltimaade rändekonverents ‘Haridus ja lõimumine’. Vikeraadio stuudios käis Marion Pajumets, kes esindab  Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ja veab konverentsil välistudengite Eesti tööturule liikumise teemalist sessiooni. Kuula saadet järgi siit.

  • Viisavabadusega kaasnevad väljakutsed ja praktikad Euroopa Liidus

    Euroopa rändevõrgustiku värske uuringu fookuses on viie Lääne-Balkani (Makedoonia, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina) ning kolme idapartnerlusriigiga (Moldova, Ukraina, Gruusia) sõlmitud viisavabaduse mõjud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Viisavabade riikide kodanikel on õigus siseneda Euroopa Liitu lühiajaliselt ilma viisata, seda maksimaalselt 90 päeva 180 päevase ajaperioodi jooksul.   Uuringu ühe läbiviija, Tallinna Ülikooli Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeeksperdi Barbara […]

  • Kas välistudengid võiks leevendada tööjõupuudust Eestis?

    Eesti majanduse kasvu pidurdab tööjõupuudus ning iga-aastane sisserände kvoot piirab töötamiseks elamislubade väljaandmist. Samal ajal on õppimine töö- ja pererände kõrval kolmas suurim rändekanal Eestisse. Kas välistudengid, kelle arvukus on viimase kümne aastaga ligi viiekordistunud, võiks leevendada tööjõupuudust Eestis? Selle üle arutleb minutiloengus Euroopa rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets.     Välistudeng – unistuste sisserändaja Paljud […]

  • Välistudeng, tõukame või tõmbame?

    Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets. Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele. Tudengiränne on mahult kolmas sisserändekanal Eestisse ja nagu ikka, leidub suurte inimkogumite puhul väärkasutusi. […]

  • Sisserändajate tööturule integreerimisel on kolm peamist takistust

    Migrantide tõhus integreerimine Euroopa Liidu riikide tööturule on suur ja oluline väljakutse. Kuigi töötuse määr on alates 2014. aastast pidevalt vähenenud, on lõhe jätkuvalt kolmandate riikide ning Euroopas sündinud kodanike vahel suur. Euroopa rändevõrgustik (EMN) avaldas uuringu, mis käsitlebki EL mittekuuluvate ehk kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis. Uuring „Kolmandate riikide kodanike tööturule […]

  • Euroopa rände tegevuskava: EL peab jätkama viimase nelja aasta jooksul tehtud edusamme

    Seistes silmitsi suurima pagulaskriisiga pärast teist maailmasõda, on ELil õnnestunud viia rände haldamine ja piiride kaitsmine uuele tasemele. EL on pakkunud kaitset ja toetust miljonitele inimestele, päästnud elusid, lõhkunud smugeldamisvõrgustikke ja viinud Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate inimeste arvu viie aasta madalaimale tasemele. Sellest hoolimata tuleb edasi töötada, et muuta ELi rändepoliitika tõepoolest tulevikukindlaks ehk selliseks, milles […]

  • Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport

    Valminud on rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport. Raportist selgub, et 2015. aastal puhkenud Euroopa rändekriis on leevenenud. EMN Eesti teaduri Mari-Liis Jakobsoni sõnul on nüüd esiplaanile kerkinud küsimus, kuidas saada siia piisavalt vajaminevaid töökäsi ning kuidas võistelda maailma tippmajandustega tipptalentide pärast. Loe täismahus raportit siit 

  • Rände- ja pagulasraamistiku A ja O

    Ränne on teema, mis kütab kirgi peaaegu kõigis maailma riikides. Viimastel kümnenditel on rände mahud suurenenud. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis praeguseks on nende arv kasvanud üle 258 miljoni. Loe  Sakalas avaldatud täismahus artiklit siit Ave Lauren

  • Rände faktiline pool Euroopas ja Eestis

    Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson käis Raadio 2 saates “Achtung! Lobjakas ” rääkimas rände faktilisest poolest Euroopas ja Eestis.  Saadet saab järelkuulata siit Mari-Liis Jakobson

  • Tagasipöördumise ja reintegratsiooni konverents

    Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkti konverentsil “Kuidas tõhustada tagasipöördumist ja reintegratsiooni kolmandatesse riikidesse?” jagati infot kolmandate riikide kodanike lähteriiki tagasisaatmise ja sinna reintegreerimise olukorra, õppetundide ja plaanide kohta Euroopa Liidus. Konverents lõi platvormi mõttevahetuseks kolmandate riikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide esindajate vahel. Kaasatud olid ka eksperdid mittetulundusühendustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Konverents toimus 23. oktoobril 2018 Tallinna […]

  • Kuidas reageeris Euroopa rändekriisile?

    2014. aastal tabas Euroopat viimaste aastakümnete üks suuremaid migratsioonilaineid (massilise sisserände laineid), mis sai laiemalt tuntuks „Euroopa rändekriisina“. Kui 2013. aastal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 443 015 taotlejat, siis 2015. aastaks oli see number tõusnud 1 320 000 miljoni inimeseni, varieerudes liikmesriigiti oluliselt, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun.