Blogi

  • Rände ja rändepoliitika uus normaalsus

      EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport sedastab, et 2018. ja 2019. aasta ei toonud rändevaldkonnas kaasa pöördelisi muudatusi, küll aga on toimunud arengud nii mitmeski mõttes märgilised. Kui otsida ühtset lipukirja, mille all serveerida muutusi Eesti ja Euroopa rändes ja rändepoliitika erinevates valdkondades, siis üheks tugevaks pretendendiks oleks kindlasti “uus normaalsus”. Uus normaalsus ehk […]

  • Euroopa nõustab tagasipöördujaid

    Euroopa rändevõrgustik kaardistas EMN Informis liikmesriikide ja Norra lähenemisviise seoses tagasipöördumise alase nõustamisega välismaalastele, kes viibivad riigis ebaseaduslikult ning peavad naasma oma kodumaale. Kolmandate riikide kodanike individuaalne nõustamine, nii vabatahtliku lahkumise kui ka sunniviisilisel tagasisaatmisel, on üks võtmeelemente tagasipöördumise protsessis, et isikud saaks õigeaegset infot enda õiguste ja kohustuste kohta. Info jagamine ja nõustamine loob […]

  • Värske uuring toob välja Euroopa pingutused välistudengite meelitamisel ja hoidmisel

    Ilmunud on Euroopa rändevõrgustiku (EMN) värske uuring, mis annab ülevaate tudengirände mahust üle Euroopa Liidu. Kolmandatest riikidest pärit tudengite meelitamine siinsetesse kõrgkoolidesse ning välisvilistlaste Euroopas tööle rakendamine on üks ELi rändepoliitika prioriteete. Eesti raporti autor, TLÜ Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti (EMN Eesti) rändeekspert Marion Pajumets selgitab, et tudengirände strateegiline olulisus Euroopa jaoks väljendub ka 2018. […]

  • Uued tuuled tööturuintegratsiooni vallas

    Sisserändajate edukam lõimimine tööellu on muutunud prioriteediks terves Euroopas. Pea kõik riigid on viimastel aastatel võtnud kasutusele uusi tööturuintegratsiooni meetmeid, et kasvatada riigis elavate välismaalaste ja rahvusvähemuste osalust tööturul (vt järgnevat joonist töötuse kohta kolmandate riikide kodanike seas ning koguelanikkonnas ELis) või et muutuda atraktiivsemaks sihtkohaks välismaalastest tippspetsialistidele. Euroopa Liidus on lõimimispoliitika liikmesriikide pärusmaa ning riiklikel meetmetel on kanda põhiroll […]

  • Euroopa veenab aafriklasi koju jääma

      Euroopa – see on piimajõed ja pudrumäed, lubavad inimsmugeldajad arenguriikide elanikele. Tihtipeale klapitab küla säästud kokku, et tasuda oma kõige ettevõtlikuma elaniku reis üle Vahemere. Paraku purunevad unistused vastu reaalsust. Kümned-tuhanded kergeusklikud kuritarvitatakse teel Euroopa-Eldoradosse. Kohalejõudnuid vapustab vilets eluase ja ekpluateeriv töösuhe – eeldusel, et tööd üldse leiab – saatjaks lakkamatu hirm väljasaatmise ees. […]

  • Olukord rändepoliitikas Euroopa Liidu juhtkonna vahetudes

      Üks keerukamaid teemasid sügisel tööle asuva Euroopa Parlamendi ja Komisjoni laual on sisseränne. Seda tõendasid viimati ÜRO rändekompakti ümber tekkinud üleeuroopalised pinged. Kergendust uuele juhtkonnale pakub nii rahvusvahelise kaitse taotlejate kui ka ebaseaduslikult ELi tulijate arvu langemine rändekriisi eelsele tasemele. Samas tuleb lõimida viimastel aastatel Euroopas kaitse saanud ning reformida solidaarsemaks ja tõhusamaks Euroopa […]

  • Tööränne Eestisse jätkab kasvutrendi

    2018. aastal olid Eestis peamised arengud rände vallas seotud töörändega ning välismaalaste parema kaasamisega tööturule. Võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti sisserändepoliitika pigem sisserännet piirav, kuid vajadus tööjõu järele sundis nii avalikku kui ka erasektorit eelmisel aastal üha rohkem tegutsema Eesti atraktiivsuse tõstmiseks. Tähelepanu keskmes oli kvalifitseeritud tööjõu riiki meelitamine, vär­bamine ning kohanemise toetamine. […]

  • Viisavabastus – usaldame, aga kontrollime

    Üks viis Euroopa mõjusfääri laiendada on naabritega kokkupuute ja koostöö suurendamine. Viisavabastus Lääne-Balkani ja Idapartnerluse riikidega täidab seda eesmärki. Lihtsustunud on üksteisel külas käimine, suhtlus, kultuurivahetus, töötajate liikumine ja ärisidemeid. See kõik on tore, aga kas kasvanud läbikäimine võib hõlmata ka ohte? Milliseid? Ja kuidas Eesti end kaitseb? Neile küsimustele vastab Euroopa rändevõrgustiku hiljutise uuringu Eesti raport.   Viisavabastused: […]

  • Mis saab rahvusvahelise kaitse saajast, kui ta reisib päritoluriiki?

        Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Nii tõstatab rahvusvahelise kaitse saaja poolt päritoluriigi külastamine või sealsete ametivõimudega ühendust võtmine küsimuse – kas ta ikka endiselt vajab kaitset? Euroopa […]