Uued tuuled tööturuintegratsiooni vallas

21.08.2019

Sisserändajate edukam lõimimine tööellu on muutunud prioriteediks terves Euroopas. Pea kõik riigid on viimastel aastatel võtnud kasutusele uusi tööturuintegratsiooni meetmeid, et kasvatada riigis elavate välismaalaste ja rahvusvähemuste osalust tööturul (vt järgnevat joonist töötuse kohta kolmandate riikide kodanike seas ning koguelanikkonnas ELis) või et muutuda atraktiivsemaks sihtkohaks välismaalastest tippspetsialistidele.

Euroopa Liidus on lõimimispoliitika liikmesriikide pärusmaa ning riiklikel meetmetel on kanda põhiroll välismaalaste tööturul osalemist takistavate tegurite kaotamisel. Kolm kõige levinumat takistust on ELis seotud raskustega tööalase kvalifikatsiooni ning oskuste hindamisel, diskrimineerimisega värbamisel ja välismaalaste ebapiisava keeleoskusega.

Seoses laialdase tööjõupuudusega mitmel pool Euroopas on fookus oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamisel, et soodustada välismaalaste sisenemist tööturule. Näitkes Saksamaal kasutatakse MySkills meedet, millega testitakse välismaalaste oskuseid kaheksas valdkonnas (mh ehitus, metallitöö ja kokandus) ja kuues keeles (saksa, inglise, araabia, farsi, türgi ja vene keeles). IQ Network pakub välismaalastele kvalifikatsioonide tunnustamise alast nõustamisi ning kui neil peaks jääma tunnustamisest puudu vaid üksikud moodulid, suunatakse nad täienduskoolitustele, et täita vajalikud nõuded.

MySkills projekti tutvustav video avaneb klõpsates visuaalil.

Tippspetsialistide puhul on oluline toetada professionaalset võrgustumist ja arengut, et tagada välistöötaja rakendamine tööturul just tema oskustele vastaval tasemel ning hoidmaks teda riigis. Näiteks viib Connect2Work meede Belgias kokku välistalendi ja samas sektoris tegutseva kohaliku talendi, kellel on valmisolek tegutseda vabatahtliku mentorina. Mentori roll sõltub olukorrast, kuid üldjuhul toetab ta uustulnukat tööotsingutel, aitab tal võrgustada ning orienteeruda kohalikul töömaastikul või praktiseerib välismaalasega erialast keelt. Riigid ongi hakanud pöörama tähelepanu erialakeeleõppele suhtluskeele kõrval. Riiklikult rahastatakse erialakeeleõpet näiteks Rootsis ja Prantsusmaal.

Välismaalaste lõimimine tööturule pole ainult riikide, vaid ka kohalike omavalitsuste huvi. Nii vahetavad EUROCITIES poolt juhitud Cities-Grow projektis kogemusi mitmed linnad k.a München ja Ateena, et aidata Ateenal kasvava sisserände olukorras välismaalasi kiiresti tööturule tuua.

Vaata videot Ateena ja Müncheni koostöö kohta klõpsates visuaalil.

Jõuliselt on esile kerkimas ka erasektori meetmed. Kui avalik sektor keskendub reeglina välismaalastele töö leidmiseks vajalike oskuste tagamisele, siis erasektor toetab eelkõige integratsiooni töökeskkonda ja kultuuridevaheliste suhete juhtimist töökollektiivis. Seega on ka erasektori meetmetel välismaalaste lõimimisel täita väga oluline roll. Rahvusvahelised suurettevõtted on nende teemadega tegelenud juba kümnendeid, kuid üha rohkem pööravad neile teemadele tähelepanu ka väiksemad ettevõtted, eriti IKT valdkonnas. Korporatiivse sotsiaalse vastutuse poliitika raames on üha enam ettevõtteid käivitanud välismaalaste tööle kaasamisele suunatud projekte. Näiteks toetab Belgias tegutsev energeetikaettevõte ENGIErändetaustaga naisi IKT-alaste kutsetunnistuste hankimisel.

Nendest ja ka teistest tegevustest lugege Euroopa rändevõrgustiku 2019. aasta uuringust „Kolmandate riikide kodanike lõimimine ELi liikmesriikide tööturule”. Uuring käsitleb esimese põlvkonna sisserändajate tööturule lõimimist 25 EL liikmesriigis ning kaardistab häid tavasid. Samuti on välismaalaste tööturuintegratsioon tähelepanu all EMNi selleaastasel konverentsil Global Workplace is Here!, mis toimub 3. oktoobril Tallinnas. 

 

Ave Lauren

EMN Uudiskiri, august 2019