Õpiränne

Ma olen alati olnud tohutult vaimustunud eesti animatsioonist, neist koolkondadest ja žanritest… Kuigi ma juba õpin Moskva Ülikoolis, lugesin võimalusest tulla Eestisse välistudengiks, aastaks. Haarasin kohe sellest võimalusest, jasee oli minu lotovõit – ma saingi teha filme koos enda eeskujudega. Milline väike maa teil on, aga sellised suurkujud. Jelena Venemaalt

Õppima saab Eestisse tulla kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse või keskharidusprogrammis osalemiseks vahetusprogrammi raamesja lubatud liikmesriigi territooriumile. (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ)
Kolmanda riigi kodanik on isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik (v.a Island, Liechtenstein ja Norra, Ŝveits).
Elamisluba on liikmesriigi ametiasutuste poolt väljastatav luba selle kohta, et kolmanda riigi kodanik tohib seaduslikult viibida selle liikmesriigi territooriumil. (Nõukogu määrus 1030/2002/EÜ)

Euroopa Liit soovib areneda üheks maailma tipptasemel piirkonnaks kõrghariduse pakkumise vallas. See hõlmab kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu õpilaste ja tudengite vastuvõtmist ja koolitamist Euroopas.

2017. aastal andsid Euroopa Liidu liikmesriigid välja 529 994 esmast tähtajalist elamisluba õpinguteks. See moodustas 16,9% kogu sisserändest. Enim mindi õppima Ühendkuningriikidesse, kus väljastati õpirändeks 179 633 elamisluba, enamus taotlejaid olid Hiina kodanikud (83 834 elamisluba).

Eesti pakub kolmandate riikide kodanikele võimalust õppida Eestis, seda eesmärgiga jagada oma riigi hariduskompetentsi ning samas tugevdada meie haridus- ja teadusasutuste konkurentsivõimet. Välismaalane, kes soovib Eestis õppida, peab selleks taotlema elamisloa. Elamisluba õppimiseks saab taotleda õpinguteks põhikoolis, gümnaasiumis, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis; õppe või tavapraktikal osalemiseks või ettevalmistuskursustel osalemiseks; vabatahtlikuks teenistuseks või õppimiseks välislepingu alusel asutatud õppeasutuses.

Välismaalane, kellel on elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötada selleks eraldi luba omamata tingimusel, et tema töötamine ei takista õppimist.

Õppimine on sageduselt kolmas põhjus Eestisse elama asumiseks, moodustades 2017. aastal kogu sisserändest umbes 28%. Kõrgkoolidesse tuldi eelkõige Venemaalt, Nigeeriast, Ukrainast, Georgiast ja Türgist ning populaarsemad õppevaldkonnad olid ärindus ja õigus; tehnika, tootmine ja ehitus; humanitaaria ja kunst; IT;ning sotsiaalteadused.