Uudised

  • EMN Eesti konverentsil räägiti võimalustest ja väljakutsetest kodakondsuspoliitikas

    Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkt korraldas 27. oktoobril Sisekaitseakadeemias konverentsi “Kodakondsus ja ränne – täna ja homme“. Konverents toimus hübriidformaadis. Konverentsi esimese poole fookus oli hiljuti EMNi poolt valminud uuringul „Kolmandate riikide kodanike võimalused saada ELi liikmesriikide kodakondsus“, mille tulemusi arutati nii Eesti, kui Euroopa Liidu kontekstis. Konverentsi teine pool oli pühendatud vastvalminud iga-aastasele rände- […]

  • Pilguheit uude rändepakti

    Euroopa Komisjon avaldas septembris uue rände- ja varjupaigapoliitika uuendusi puudutava ettepaneku, mida on nimetatud ka „uueks rändepaktiks“ (New Pact on Migration and Asylum). Pikkade läbirääkimiste tulemusel sündinud pakti eesmärk on ühelt poolt luua Euroopa Liidu (EL) ülene raamistik rände paremaks haldamiseks ning teisalt tuua liikmesriigid sisserände- ja varjupaigaküsimustes ühise laua taha. Samuti soovitakse uue rändepaktiga […]

  • COVID-19 pandeemia on muutnud sisserändajate elu ELi ja OECD liikmesriikides keerulisemaks

    Kuigi COVID-19 viirusest tingitud kriis on avaldanud suurt mõju kogu ühiskonna ning majanduse toimimisele kõikjal maailmas, on ilmnenud märke, et haavatavad kogukonnad, sh kolmandate riikide kodanikud on pandeemiast eriti palju mõjutatud. COVID-19 viirusepuhang ja ELi ning OECD liikmesriikide poolt viiruse leviku piiramiseks kasutusele võetud meetmed mõjutavad rändevaldkonda nii otseselt kui kaudselt. Kuigi nende mõjutuste pikaajalisi […]

  • Osale EMN Eesti konverentsil “Kodakondsus ja ränne – täna ja homme”!

    27. oktoobril kell 10.00-14.30 (Eesti aja järgi) toimub EMN Eesti konverents “Kodakondsus ja ränne – täna ja homme“, mis toimub Sisekaitseakadeemias (ruum A108, Kase 61, Tallinn) ning paralleelselt ka veebi vahendusel (linki osalejatega jagatakse vahetult enne konverentsi). Konverentsi fookuses on EL liikmesriikide kodakondsuspoliitika valikud. Tutvustatakse nii üleeuroopalisi arenguid kui ka näiteid Soomest, Iirimaalt, Ühendkuningriigist ja Eestist. Konverentsi […]

  • EMNi ja OECD veebiseminar: Kuidas mõjutab COVID-19 pandeemia välistudengeid?

    COVID-19 viirusepuhang ja ELi ning OECD liikmesriikide poolt viiruse leviku piiramiseks kasutusel võetud meetmed mõjutavad neisse riikidesse õppima asuvaid välistudengeid otsesemalt ning kaudsemalt. Kuigi nende mõjutuste pikaajalisi tagajärgi on raske ette ennustada, siis lühiajalised mõjud on juba ilmsed. Näiteks on uute elamislubade taotluste menetlemine või olemasolevate uuendamine mitmelgi juhul takistatud või peatatud. See omakorda raskendab […]

  • Osale Põhja- ja Baltimaade rändekonverentsil!

    18. septembril 2020 kell 10.00-13.00 toimub Põhja- ja Baltimaade on-line rändekonverents “Piiriülene liikuvus Põhja- ja Baltimaade piirkonnas”. Konverentsi korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis, Tartu Ülikool ja Eesti Siseministeerium koos paljude koostööpartneritega. Arvult juba kaheksas Põhja- ja Baltimaade rändekonverents toimub tänavu digitaalselt ning keskendub rändepoliitika väljakutsetele ja eelkõige piiriülesele liikuvusele Põhja- ja Baltimaades.  Rände ja […]

  • 2019. aasta rände olukord Eestis oli stabiilne, kasvutrend statistikas jätkus

    Seaduslikus rändes oli domineerivaks lühiajalise töötamise kasv 2019. aastal liikus Eesti seadusliku rände valdkonnas suuresti 2017. ja 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste tuules ning olulisi muutusi ja sisserännet soodustavaid tingimusi endaga kaasa ei toonud. Seega oli 2019. aasta pigem eelnevate aastate poliitikakujunduse realiseerumise aasta ning seda toetab ka valdkonna statistika, näiteks: kasvas välismaiste tippspetsialistide arv võrreldes 2018. aastaga 70%, […]

  • Ränne pandeemiaeelses Euroopas: värske algus või status quo säilitamine?

      Enne kui COVID-19 pandeemia tõusis päevakorras kõige olulisemaks teemaks, toimusid 2019. aastal Euroopas mitmed suured muutused: Euroopa Parlamendi valimised, Euroopa Liidu uue juhtkonna kinnitamine ning Ühendkuningriikide lahkumine liidust, mis sai teoks 2020. aasta alguses. Need muutused mõjutasid oluliselt ka Euroopa rände- ning varjupaigavaldkonda. Keskseks teemaks oli jätkuvalt sisseränne, ka Euroopa Liidu uus juhtkond seadis üheks […]

  • Värske ülevaade rändestatistikast aastatel 2015-2019

    Siseministeeriumi ja EMN Eesti koostöös on valminud brošüür „Rändestatistika ülevaade 2015-2019“, mis annab lühida ülevaate värskeimatest sisserände statistika trendidest. Brošüür katab teemasid nagu Eesti kodanike välja- ja tagasiränne; viisad; Eestisse elama tulijate profiil ja põhjused siin elama asumiseks; pikaajalise elaniku elamisload; välismaalaste lemmikelukohad Eestis; rahvusvaheline kaitse; kodakondsus; e-residentsus; uussisserändajate kohanemine. Brošüür on saadaval ka inglise […]

  • Võta osa EMNi veebiseminarist “Rände ja varjupaiga haldamine muutuvas maailmas”

    17. juunil toimub EMNi veebiseminar “Rände ja varjupaiga haldamine muutuvas maailmas: 2019. aasta ja riikide reageeringud Covid-19-le”. Veebiseminaril esitletakse uut 2019. aasta rände- ja varjupaigapoliitika raportit, milles antakse ülevaade Euroopa Liidu ja Norra olulisematest rändepoliitika arengutest, valdkonna statistikast ja headest praktikatest 2019. aastal.  Lisaks aastaraporti esmaesitlusele räägitakse liikmesriikide reageeringutest COVID-19 pandeemiale. Keskendutakse nendele rände- ja varjupaigavaldkondadele, mis on pandeemiast […]

  • Horvaatia Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise rändekonverents!

    24. juunil toimuv Horvaatia eesistumise rändekonverents, mis keskendub ebaseaduslikust rändest tulenevatele väljakutsetele Ida-Vahemere – Lääne-Balkani marsruudil COVID-19 ajal. Konverentsil seostatakse neid väljakutseid üldiste väljakutsetega, mida ebaseaduslik ränne ning migrantide smugeldamine üldiselt Euroopa Liidule kaasa toob. Lisaks on fookuses ka migrantide põhiõiguste austamise olulisus EL-i ja liikmesriikide ametivõimude poolt. Seda just igapäevastes olukordades, kus hallatakse EL-i […]

  • Erinäolised riiklikud kaitsestaatused Euroopas

    Kriisid maailma eri paigus on viimastel aastatel suurendanud inimeste hulka, kellele on Euroopa Liidus antud kas pagulase või täiendava kaitse staatus ehk harmoniseeritud ELi kaitsestaatus. Kuigi andmed on piiratud, võib sarnast tõusutrendi märgata ka riiklike kaitsestaatuste ehk mitteharmoniseeritud kaitsestaatuste andmisel. Millistel tingimustel ja mis olukorras on erinevates EL riikides ja Norras võimalik kaitset saada annab võrdleva ülevaate EMNi vastvalminud uuring.  […]