Uudised

  • Ekspert: ÜRO ränderaamistik puudutab Euroopat vähem kui esialgu paistab

    Ränderaamistiku ümber puhkenud melu ja sellest tingitud valitsuskriisi üks peamisi põhjusi on Eestis levinud hirm, et raamistiku heakskiitmise korral võib siia tulla kes iganes kustahes maailma paigast ning me ei saa temast enam lahti. Tegelikkus võib kujuneda aga hoopis vastupidiseks. Nimelt kiidavad riigid koos ränderaamistikuga heaks ka põhimõtte, et kodanikud, kellel pole õigust teises riigis […]

  • Tagasipöördumise ja reintegratsiooni konverents

    Euroopa rändevõrgustiku (EMN) Eesti kontaktpunkti konverentsil “Kuidas tõhustada tagasipöördumist ja reintegratsiooni kolmandatesse riikidesse?” jagati infot kolmandate riikide kodanike lähteriiki tagasisaatmise ja sinna reintegreerimise olukorra, õppetundide ja plaanide kohta Euroopa Liidus. Konverents lõi platvormi mõttevahetuseks kolmandate riikide, Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide esindajate vahel. Kaasatud olid ka eksperdid mittetulundusühendustest ja valitsusvälistest organisatsioonidest. Konverents toimus 23. oktoobril 2018 Tallinna […]

  • Kuidas reageeris Euroopa rändekriisile?

    2014. aastal tabas Euroopat viimaste aastakümnete üks suuremaid migratsioonilaineid (massilise sisserände laineid), mis sai laiemalt tuntuks „Euroopa rändekriisina“. Kui 2013. aastal taotles Euroopa Liidu riikides varjupaika 443 015 taotlejat, siis 2015. aastaks oli see number tõusnud 1 320 000 miljoni inimeseni, varieerudes liikmesriigiti oluliselt, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Silver Stõun.

  • Euroopa Liidu liikmesriigid peavad otsima rändepoliitikas uusi lahendusi

    Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidu ülene rändepoliitika suhteliselt olematu. Kuigi ühtne sisserände- ja varjupaigapoliitika oli sisse kirjutatud juba ELi aluslepetesse , jäi selle rakendamine pikaks ajaks tagasihoidlikuks.  Loe täismahus artiklit siit Mari-Liis Jakobson, Ave Lauren

  • Teadlane teab: rahva usaldust rändepoliitika vastu kasvatab illegaalide kiire tagasisaatmine

    Riigis ebaseaduslikult viibivate isikute võimalikult kiire lähteriiki saatmine kasvatab elanikkonna usaldust riikliku rändepoliitika vastu, rõhutab Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff. Paljudele teadmata on Eesti süsteemi tõhususelt Euroopas esirinnas.Loe lähemalt ERR novaatoris avaldatud artiklist

  • Miks on efektiivne tagasipöördumise süsteem Euroopale oluline?

    Kui räägime tagasipöördumisest, siis seostame seda eelkõige eestlaste naasmisega kodumaale. Rändepoliitika kontekstis mõeldakse selle all aga välismaalaste tagasipöördumist oma päritoluriiki, teab TLÜ ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff.

  • Mis kasu saab Eesti välistudengitest?

    Eesti kõrgkoolides õpib ligi 4000 inimest, kes on tulnud kraadi omandama välismaalt. Neile lisanduvad sajad külalistudengid. Need on noored, kes saavad peagi kõrgelt kvalifitseeritud, kelle aktiivne tööelu on veel ees, kel on keeled suus ja kes on mingil määral maailma näinud. Aga mis saab neist pärast ülikooli lõppu? Üllatav, et töökäte puuduse ajal räägitakse Eestis […]

  • Tähistame maailma pagulaste päeva!

    20. juunil toimub maailma pagulaste päeva puhul Lennusadamas  üritus “Suur põgenemine” . Lisaks filmidele ja arutelule pagulaskriiside teemal on osalejatel võimalik virtuaalreaalsuse prillide abil külastada kaasaegseid pagulaslaagreid Lähis-Idas, Sudaanis ja Ukrainas. Päeva lõpetab elav raamatukogu muuseumi kohvikus Maru, kus vestluseks saab “laenutada” erineva tausta ja looga pagulasi. Jutuajamise kõrvale pakuvad pagulased tasuta oma rahvusköögi hõrgutisi. […]

  • Põhja- ja Baltimaade rändekonverents 2018. Muutused rändepoliitikas ja sisserändajate lõimumine tööturul

    22. märtsil 2018 toimus Tallinnas, KUMUs, Põhja- ja Baltimaade rändekonverents, mille keskmes oli sel korral rändeajastuga kaasnevad uued väljakutsed migratsioonipoliitika arengule. Konverents, mis järjekorras juba kuues, keskendus sel korral küsimustele, kuidas aidata kaasa sisserändajate lõimumisele tööturule ning ohjata lõimumise abil ebaseaduslikku töötamist, tulla toime kultuurilise mitmekesisuse väljakutsetega rändeajastul ning tagada heaolu kasv ühiskonnas. Loe edasi […]

  • E-teenused ja sanktsioonid aitavad võidelda ebaseadusliku töötamisega

    23 Euroopa Liidu liikmesriigi panusel valminud uuringust selgub, et riigid näevad põhiliste ebaseadusliku töötamisega võitlemise meetmetena sanktsioneerimist, asutuste vahelist koostööd ja e-teenuste arendamist. Ebaseadusliku töötamisega võitlemine on liiduülene prioriteet, milles võtmerolli mängib integreeritud ja terviklik poliitika ning õigusraamistik. Ebaseaduslikul töötamisel on riigi majandusele mitmeid murettekitavaid tagajärgi. „Makromajanduslikul tasandil vähendab ebaseaduslik tööhõive maksutulusid ja võib suurendada […]

  • Ave Lauren: Global citizens and local aliens: the rise of new migrant identities in the age of mobility

    ÜTI teine teadusseminar toimub 17. jaanuaril algusega kell 16.00 ruumis A-325, kus rändeekspert Dr Ave Lauren teeb ettekande teemal “Global citizens and local aliens: the rise of new migrant identities in the age of mobility.” Rahvusvaheline sisseränne ei ole enam väikese grupi indiviidide pärusmaa, see on saanud üle maailma osaks inimeste igapäevaelust. Ühes kvantitatiivsete muutustega […]

  • Välistudeng – parim välistööjõud

    EMN rändeekspert Marion Pajumets kirjutas Äripäevas, kuidas Eestil on alles ees välistudengite potentsiaali teadvustamine ja riiklike meetmete kasutuselevõtt selle rakendamiseks. Artikkel on avaldatud Äripäevas. Lugemiseks klõpsa SIIN