Rändevõrgustikult ilmus arvamusloona lühike analüüs sõja mõjust Eesti välistööjõule

Täiemahuline sõda Ukrainas on Eesti töörände maastikku oluliselt muutnud. Varasemalt domineerinud Ukraina, Valgevene ja Venemaa välistöölised on asendumas märksa mitmekesisema sissevooluga Kesk-Aasia riikidest. Töörände vaates on see piirkond mõnevõrra võõram ehk mängu tulevad tööjõuvahendajad, erinev taust, oskused ning teatud valdkondade puhul ka erinevused kvalifikatsioonile esitatavates nõudmistes.

Venemaa agressiooni valguses on pilt aga oluliselt muutunud. Esimeseks teguriks on sõja järel valitsuse poolt vastu võetud sanktsioonid, millega piirati nii Venemaa kui Valgevene kodanike töötamist ja üleüldist liikumist Eestisse. Teiseks muutujaks on Ukrainas sõjaväeealistele meestele kehtestatud riigist lahkumise keeld. Lisaks tuleb arvesse võtta keerulist aega majanduses.

Eelneva koosmõjul on lühiajaliste töötamiste arv võrreldes 2021. aastaga vähenenud 79%. Seejuures on ukrainlaste osakaal langenud vaid kolmandikuni ning Venemaa ja Valgevene asemel on esikolmikus kohad haaranud Usbekistani ja Moldova kodanikud.

Töötamiseks antud elamislubade hulk on aga kasvanud. Võrreldes 2021. aastaga, on PPA andmetel käesoleva aasta novembri seisuga väljastatud pea 1000 elamisluba rohkem. Kodakondsuste vaates domineerib endiselt Ukraina (42%), kuid esikolmikust võib Venemaa asemel leida Usbekistani.

Eestisse saabunud sõjapõgenike mõjul kasvas Statistikaameti andmetel Eesti rahvaarv möödunud aastal 2%. Seeläbi mõjutas sõjapõgenike hulk oluliselt ka tööjõupakkumist. Novembri seisuga on ajutise kaitse saanud 20-64 aastastest Ukraina kodanikest tööga hõivatud ligi 54%. Täna ei ole aga Ukraina ega ka siin viibivate sõjapõgenike tulevik selge, mistõttu on keeruline prognoosida, kui suurt hulka võiksime käsitleda püsiva tööjõuna.

Pikemalt saab ülevaatega tutvuda Eesti Päevalehe/Delfi vahendusel.