Lühiuuring: Rahvusvahelise kaitse saajate perekonna taasühinemine
19.04.2024Värskelt ilmunud lühiuuringusse panustas 25 rändevõrgustiku liikmesriiki. Lühiuuringus kirjeldatakse perekonna taasühinemise üldist protsessi, antakse ülevaade selleks vajalikest dokumentaalsetest tõenditest ja nende kogumisest ning uuritakse, millised erisused on perekonna taasühinemisel täisealiste või menetluse ajal täisealiseks saavate lastega.
Perekonna taasühinemine:
- Osades riikides saavad perekonna taasühinemist taotleda nii pagulase kui täiendava kaitse staatuse saanud isikud, teistes üksnes pagulased (nt CY, EL, RS)
- Taasühinemise alla kategoriseerivad pereliikmed on loetletud siseriiklikes õigusaktides. Enamasti on selleks nn tuumikperekond – abikaasa, lapsed ja vanemad.
Taotluse esitamine:
- Pereliikme taasühinemise taotlus esitatakse üldjuhul koos viisataotlusega saatkonnas/välisesinduses. Erandjuhtudel lubatakse taotlust esitada ka juba siis kui pereliige viibib riigis.
- Taotluse saab esitada kas isiklikult, elektrooniliselt veebis (sh spetsiaalse veebilehe kaudu), posti ja e-posti teel.
- Üldjuhul saab perekonna taasühinemise taotluse esitada hetkest, kui taotleja on saanud kaitse staatuse.
Dokumentaalsed tõendid:
- Kõik vastanud liikmesriigid nõuavad perekonna taasühinemise taotluse menetlemiseks dokumentaalseid tõendeid peresidemete olemasolu kinnitamiseks.
- Näiteks: abielutunnistus, sünnitunnistus, registreeritud kooselu tunnistus.
- Täiendavalt võidakse läbi viia intervjuu, koguda fotosid, teha DNA-testi (äärmuslik meede) ja dokumentaalsete tõendite puudumisel nõuda taotlejalt deklaratsiooni/vannet.
Tegelike peresidemete defineerimine: (real family relationship)
- Mitmed vastanud liikmesriigid märkisid, et siseriiklikes õigusaktides puudub tegelike peresidemete definitsioon või ei ole selle järele vajadust tekkinud.
- Vajaduse tekkimisel viiakse menetlus läbi konkreetse taotluse individuaalseid asjaolusid arvesse võttes.
Loe lähemalt siit!