Aeg: 28. mai 2025 kell 8.30-16.10
Koht: Sisekaitseakadeemia, Kase 61, Tallinn
Euroopa Liidu Nõukogu on võtnud vastu otsuse pikendada ajutise kaitse kehtivust kuni 2026. a märtsini. Ukraina sõjapõgenikud vajavad aga pikaajalisi lahendusi, et säilitada ja tugevdada oma elujärge nii vastuvõtvas riigis kui ka Ukrainasse tagasi pöördudes. EMN Eesti konverentsil arutame koos rahvusvahelise võrgustiku liikmete ja partneritega ajutise kaitse saajate hetkeolukorra ning pikaajaliste lahenduste võimaluste üle ajutise kaitse lõppemisel. Analüüsime Ukraina sõjapõgenike tööturule integreerumise strateegiaid ja diasporaa rolli olulisust ning jagame riikide väljakutseid ja parimaid praktikaid.
Konverents toimub Sisekaitseakadeemias kohapeal (Kase 61, Tallinn). Palume võtta Sisekaitseakadeemiasse sisse pääsemiseks kaasa isikut tõendav dokument. Töökeel on inglise keel, eestikeelse sünkroontõlkega.
Konverentsi video:
Marja Lahtinen
Aleksandra Jawornicka
Eugenija Kovaljova
Natalja Pavlova
Registreerimine ja hommikukohv
Konverentsi avamine ja tervitussõnad
Veiko Kommusaar
Peadirektori asetäitja piirivalve alal, Politsei- ja Piirivalveamet
Annely Kolk
Eesti suursaadik Ukrainas (veebiettekanne)
Konverentsi sissejuhatavad ettekanded
Dr Meltem İneli Çıger
Avaettekanne: ”Ajutisest kaitsest püsivate lahendusteni: Ukraina sõjapõgenike tuleviku kujundamine Euroopas”
Elena Gobbetti
Euroopa Komisjon, DG Home Asylum Unit (veebiettekanne)
Kohvipaus
I sessioon: Üleminek ajutistelt lahendustelt pikaajalistele lahendustele
Martin Wagner – varjupaigapoliitika vanemnõunik, ICMPD
”Ajutise kaitse aegamisi lõpetamise võimalused”
Marja Lahtinen, asüüliprotsesside ametnik, EUAA Asüüli- ja vastuvõtukoostöö üksus
”Viimased suundumused seoses Ukraina sõjapõgenikega: ajutine kaitse ja küsitlused Ukrainast saabujatega”
Jan Werner, Euroopa Liidu Varjupaigaameti üksuse juhataja, Tšehhi Vabariigi Siseministeerium
”Tšehhi ja Ukrainast lähtuv rändelaine: olukorra kokkuvõte ja edasised sammud”
Elena Coliujco, EMN Moldova esindaja ja Moldova Vabariigi Siseministeeriumi integreeritud piirihalduse, rände ja varjupaigapoliitika osakonna juhataja
”Moldova vaade ajutise kaitse lõppemisele: väljakutsed ja võimalikud edasised stsenaariumid”
Hege Laskemoen, Norra Migratsiooniameti õigusosakonna vanemnõunik
”Ajutine kollektiivne kaitse Norras – senised kogemused ja tulevased väljakutsed”
Paneeldiskussioon
Lõuna
II sessioon: Kohanemine ja kaasatus: lõimumine tööturul ning diasporaade roll
David Mosler, poliitika- ja andmeanalüütik, ILO (veebiettekanne)
”Ülevaade Ukraina sõjapõgenike hetkeolukorrast sihtriikide tööturul”
Ave Lauren, migratsioonipoliitika analüütik, OECD
”Sildade loomine: Ukraina diasporaa roll integratsioonis, sõjast taastumises ja tagasipöördumises”
Aleksandra Jawornicka, sotsiaalse integratsiooni osakonna vanemspetsialist, Poola Vabariigi Perekonna-, Töö- ja Sotsiaalpoliitika Ministeerium
”Integratsioon kriisiolukorras: Poola olukorra tutvustus”
Eugenija Kovaliova, Ukreate Hubi tegevjuht ja Open Lithuania Foundationi rahvusvaheliste projektide juht
''Ukreate Hub'' tutvustus
Kristi Lillemägi, Ukraina projektijuht, MTÜ Mondo
”Tööturu sillad ja tulevikuoskused: kuidas hariduse abil toetada Ukraina ülesehitust”
Natalja Pavlova, tööotsijate teenuste osakonna peaspetsialist, Eesti Töötukassa
”Rahvusvahelise kaitse saajad Eesti Töötukassas”
Paneeldiskussioon
Osalejad: David Mosler, Ave Lauren, Aleksandra Jawornicka, Eugenija Kovaliova, Ulla Saar (töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Lõppsõnad: Barbara Orloff, EMN Eesti
Martin Wagner
ICMPD varjupaigapoliitika vanemnõunik. Tema töö keskendub Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile, ajutisele kaitsele, varjupaigakohustuse jagamisele, täiendavatele kaitsevõimalustele ning ELi rände- ja varjupaigapaketile
Meltem İneli Çıger
Rahvusvahelise õiguse dotsent Suleyman Demireli Ülikooli õigusteaduskonnas, spetsialiseerudes ajutisele kaitsele ja pagulasõigusele. Viimastel aastatel on ta tegelenud ukrainlaste ajutise kaitsega ELis, massilise sisserände haldamisega, uue ELi kriisiregulatsiooniga ning rändeõiguse ja tehisintellekti puutepunktidega
Elena Coliujco
Moldova Siseministeeriumi (MIA) integreeritud piirihalduse, rände- ja varjupaigapoliitika direktoraadi juht. Lisaks juhib ta aktiivselt mitut projekti, mille eesmärk on reformida Moldova sisserände- ja varjupaigaõigust, viies selle vastavusse Euroopa Liidu õigusnormidega
Dr. Ave Lauren
OECD tööhõive, töö- ja sotsiaalküsimuste direktoraadi rändepoliitika ekspert, kes keskendub oma töös Ukraina ümberasumiskriisile. Tema hiljutised töövaldkonnad käsitlevad ümberasustatud Ukraina sõjapõgenike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni ja jätkusuutliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise planeerimise strateegiaid Ukrainas.
Elena Gobbetti
Liitus Euroopa Komisjoniga 2019. aastal, et viia läbi Schengeni hindamisi. Peale tööd siseasjade peadirektoraadi (DG HOME) ja justiitspeadirektoraadi (DG JUST) üksustes, kus ta tegeles isikute vaba liikumise, seadusliku rände ja infosüsteemidega, liitus ta 2022. aastal varjupaigaüksusega. Poliitika– ja õigusalase ametnikuna vastutab ta ajutise kaitse direktiivi ja kriisiregulatsiooni eest.
Marja Lahtinen
EUAA asüüli– ja vastuvõtukoostöö üksuse asüüliprotsesside ametnik. Tema töö keskendub EUAA liikmesriikide toetamisele tõhusa juurdepääsu loomisel varjupaigamenetlusele ning varjupaigasüsteemidele, mis on valmis töötlema rahvusvahelise kaitse taotlusi, sealhulgas ajutise kaitse saajatelt.
Natalja Pavlova
Eesti Töötukassa peaspetsialist-sisekoolitaja tööotsijate teenuste osakonnas. Tema peamisteks vastutusvaldkondadeks on töötukassa töötajate koolitamine ja rahvusvahelise kaitse saajate toetamine sobiva töö leidmisel ja lõimumisel Eesti tööturule.
Ulla Saar
Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja võrdsuspoliitika asekantsler. Tal on üle 10 aasta kogemust tööturu ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, keskendudes eelkõige ELi asjadele ja strateegilisele poliitikakujundamisele. Ta on esindanud Eestit ELi tasandi läbirääkimistel ning teinud koostööd OSCE ja Euroopa Komisjoniga.
Kristi Lillemägi
Juhib MTÜ Mondos Ukraina kutsehariduse digivõimekuse arendamise projekti ühisrahastusega algatuse Skills4Recovery raames. Varasemalt on ta töötanud Integratsiooni Sihtasutuses ning aastatel 2011-2024 siseministeeriumis, kus koordineeris Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakendamist.
Veiko Kommusaar
Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal. Kommusaar on töötanud erinevatel ametikohtadel politsei- ja piirivalveametis ning panustanud siseministeeriumis erinevatel ametikohtadel kriminaal- ja korrakaitsepoliitika valdkonnas. Kommusaar on töötanud ka sisejulgeoleku asekantslerina.
Annely Kolk
Eesti suursaadik Ukrainas. Ta töötab välisministeeriumis alatest 1999. aastast. 2007. aastast kuni 2010. aastani oli Kolk alalises esinduses Genfis rahvusvaheliste organisatsioonide juures poliitikaküsimuste diplomaat. 2014- 2019. aasta sügiseni oli ta välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler. 2019-2023 oli Kolk suursaadik Türgis, akrediteeringuga ka Iraanis ja Aserbaidžaanis.
Aleksandra Jawornicka
Sotsioloog, teadlane ja vabatahtlik. Alates 2024. aastast töötab ta Poola Perekonna-, Töö- ja Sotsiaalpoliitika Ministeeriumi sotsiaalse integratsiooni osakonnas, kus ta vastutab rände ja integratsiooni valdkonna alusandmete analüüsi eest. Ta on algatanud mitmeid projekte, mis ühendavad Ukraina vähemusühiskonda ja Ukraina sisserändajaid aastatel 2000–2025.
Eugenija Kovaliova
Ukreate Hubi tegevjuht ja Open Lithuania Foundationi rahvusvaheliste projektide juht. Viimase kuue aasta jooksul on ta keskendunud rändega seotud algatustele, ühendades poliitikateadmised praktilise projektiteostusega. Samuti on ta Leedu keskuse OSMOS kaasasutaja, mis loob partnerlussuhteid Balti riikide, Aafrika ja teiste sageli tähelepanuta jäävate piirkondade vahel.
Jan Werner
Tšehhi Vabariigi Siseministeeriumi Euroopa Liidu Varjupaigaameti üksuse juhataja. Ta on töötanud Tšehhi Siseministeeriumis alates 2019. aastast. EUAA asjade üksuse juhatajana kuuluvad tema tööülesannete hulka koostöö EUAA ja teiste rahvusvaheliste partneritega ning varjupaiga valdkonna projektide juhtimine.
David Mosler
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) poliitika– ja andmeanalüütik. Ta juhib ILO ülemaailmset analüütilist tööd konfliktidest ja loodusõnnetustest mõjutatud riikides. Varem töötas ta ILO Euroopa ja Kesk-Aasia regionaalkontoris, kus koordineeris ILO vastust Ukraina sõjale ja 2023. aasta maavärinale Türgis.
UNHCR andmetel on alates 24. veebruari 2022. a Venemaa täiemahulisest sõjalisest sissetungist Ukrainasse sunnitud Ukrainast põgenema 6,3 miljonit inimest. Ukraina on kandnud massilisi inimohvreid ja infrastruktuuri hävimist, inimesed on olnud sunnitud põgenema oma kodudest, et otsida turvalisust, kaitset ja abi. Alates sõja algusest on Eestis ajutist kaitset saanud, 2024. a seisuga, üle 55 000 inimese.
Esimest korda Euroopa Liidu toimimise ajaloos tegi Euroopa Liidu Nõukogu 4. märtsil 2022 otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta Ukrainas toimuva sõja tõttu põgenevaid inimesi. 25. juunil 2024 võttis Nõukogu vastu otsuse pikendada ajutise kaitse kehtivust kuni 2026. a märtsini. Kuigi ajutine kaitse annab põgenikele ligipääsu tööturule, haridusele, tervishoiule ja sotsiaalteenustele sarnaselt kohalike elanikega, tekib küsimus, kuidas säilitada ja tugevdada põgenike elujärge pärast ajutise kaitse lõppemist. Kuna sõda on kestnud juba kolm aastat, on vastuvõtvatel riikidel oluline hakata ajutise kaitse kõrval plaanima püsivamaid ja pikaajalisi lahendusi.
Üheks võtmeteemaks pikaajaliste lahenduste leidmisel on sõjapõgenike edukas lõimumine tööturule. Kuigi paljud Ukrainast tulnud inimesed on vastuvõtvates riikides tööle asunud, esinevad mitmed takistused, mis raskendavad nende sujuvat integreerimist tööturule. Peamisteks väljakutseteks on keelebarjäärid, kvalifikatsioonide tunnustamine ning kohanemine kohalike tööturu tingimustega. Tööturule lõimumise tugevdamine aitab edendada mitte ainult majanduslikku iseseisvust, vaid ka laiemat sotsiaalset kaasatust, hõlbustab paremat kohanemist vastuvõtva ühiskonnaga ning valmistab inimesi ette võimaluseks tulevikus Ukrainasse naasta. Lisaks tööhõivevõimalustele on lõimumise vaatest keskne ligipääs haridusele ja pidev keeleõpe. Oluline on tagada, et nii täiskasvanud kui ka lapsed saaksid arendada oma oskusi ja osaleda täiel määral ühiskonnaelus, et toetada iseseisvat toimetulekut.
Konverentsi „Ajutisest kaitsest pikaajaliste lahendusteni“ avasessioon annab põhjaliku ülevaate Ukraina sõjapõgenike hetkeolukorrast, käsitleb lühidalt Ukraina ülesehitamisega seotud teemasid, tutvustab ELi visiooni sõjapõgenike tuleviku osas ning vaatleb Ukraina diasporaa kaasamise olulist pikaajaliste lahenduste toetamisel. EMN Eesti konverentsi esimene paneel keskendub sõjapõgenikega seotud pikaajalistele plaanidele/strateegiatele ajutise kaitse või sarnaste staatuste lõppemisel. Konverentsi teine pool keskendub tööalase integratsiooni väljakutsetele ja parimate praktikate jagamisele.