Uuenduslikud rändeteed Euroopa tööturuvajaduste täitmiseks

28.09.2021

Allikas: Pixabay

Euroopa rändevõrgustiku esimene inform sarjast „Innovatsiooni ja migratsioon“ annab ülevaate liikmesriikide praktikast seoses talendipartnerluse ja täiendavate rändeteedega, mis on loodud selleks, et rahvusvahelist kaitset vajavad  inimesed saakisid ELis töötada ning seeläbi paremini integreeruda.   

Euroopa uue rändepakti ettepanekutega rõhutatakse, et uute seaduslike rändeteede loomine on oluline meede mitte ainult töörände, oskuste tööturuvajadustega kooskõlla viimise ja tööjõupuuduse adresseerimise kontekstis, vaid selles nähakse võimalust ka ebaseadusliku rände vähendamiseks. Rändepakt näeb ette tõhusamat ja suuremat panust seadusliku rände ja mobiilsuse toetamisel oluliste partneritega. Talendipartnerluse eesmärk on luua terviklik ELi poliitiline raamistik, et paremini ühildada tööturuvajadusi ja -oskusi ELis ning välja töötada tööriistakast partnerlusriikidega strateegilise koostöö tegemiseks migratsiooni vallas. Teiseks rändepaktis ette nähtud seadusliku rände väljundiks on täiendavad rändeteed, mis on programmid, skeemid ja algatused, mille eesmärk on  lihtsustada rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste juurdepääsu ELi tööturule.  

Informist selgus, et partnerlus kolmandate riikidega toimub erinevates vormides ja partnerlust rakendatakse liikmesriikide poolt kahepoolsete lepingute, programmide ja projektide raames. Need algatused on väga mitmekülgsed oma eesmärgilt, sihtrühmalt ning päritoluriikidelt ja neid on võimalik liigitada kolme kategooriasse: 1) ametlikud kahepoolsed lepingud, mis võimaldavad juurdepääsu tööturule; 2) partnerlus seoses koolilõpetajate ja noorte spetsialistidega; 3) mobiilsusprojektid ja programmid, mis on mõeldud konkreetsete sektorite ja päritoluriikide tarbeks.  

Kolmandate riikidega sõlmitavad ametlikud kahepoolsed lepingud seoses töörände ja mobiilsusega  

Töörände ja mobiilsusega seonduvad lepingud kolmandate riikidega on seni sõlminud Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Luxembourg, Sloveenia, Slovakkia ja Hispaania. Näiteks on Prantsusmaa juba 1963. aastal sõlminud lepingud Maroko ja Tuneesiaga, mille alusel võimaldatakse nendest riikidest pärit hooajatöötajatele lihtsustatud korras vastuvõtumenetlust. Bulgaaria on sõlminud lepingud reguleerimaks töörännet Armeenia, Georgia ja Moldovaga ning on läbirääkimisi pidamas võimalike uute lepingupartneritega –  Ukraina ja Valgevenega. Samuti on valitsus andnud mandaadi läbirääkimisteks Albaania, Aserbaidžaani, Kõrgõzstani, Turkmenistani ja Usbekistaniga. Kokkulepete alusel saavad nende riikide kodanikud juurdepääsu Bulgaaria tööturule ilma tööloa nõudeta. Luxembourg on sõlminud kahepoolse lepingu Roheneemesaartega, mille alusel antakse lihtsustatud vastuvõtumenetluse raames aastas kuni 50 tööluba. Lepingu kohasel saavad ka kuni 10 Roheneemesaarte noort spetsialisti loa töötada Luxembourgis kuni 18 kuud, et edendada enda karjääri mingis kindlas töösektoris.  

Noorte spetsialistide mobiilsuse partnerlusprogrammid 

Austrias, Eestis, Prantsusmaal, Hollandis ja Hispaanias on seoses tööturu mobiilsusega väljatöötatud partnerlusprogrammid ülikoolide lõpetajatele, teadlastele ja noortele spetsialistidele. Austrias viiakse  partnerriikidega läbi kahepoolseid teadusprogramme. Eestis viib Pagulasabi, koostöös Eesti start-up kogukonnaga, läbi ettevõtluskursusi haavatavasse gruppi kuuluvatele naistele Ukrainas. Algatus kasvas välja humanitaariabi programmidest, mille eesmärk oli aidata Venemaa-Ukraina sõjast mõjutatud kogukondi. Prantsusmaa on sõlminud kolmandate riikidega 12 kahepoolset lepingud, mis annavad sisserändajatele võimaluse pärast õpingute lõpetamist Prantsusmaal töötada. Nende lepingute alusel saavad noored otsida tööd ja töötada valdkonnas, mis on seotud nende õpitud erialaga ja kelle palk on 1.5-kordne keskmine palk. Lisaks on Prantsusmaa sõlminud 17 kahepoolset lepingut, mille alusel saavad noored spetsialistid, kes on juba töötamas, veel 18 kuud laiendada enda töökogemust Prantsusmaal, et edendada enda karjääri päritoluriiki tagasipöördumisel. Hollandi stipendiumiprogramm „StuNed“ on osa kahepoolsest koostöölepingust Hollandi ja Indoneesia valitsuse vahel, mille eesmärk on tugevdada ja täiendada Indoneesia kodanike teadmisi, võimaldades sealt pärit tudengitel osaleda haridusprogrammis Hollandis. Igal aastal saab selle stipendiumi üle 200 Indoneesia kodaniku, et läbida magistriprogramm või mõni lühem kursus, mille fookuses on olulised majandussektorid Indoneesias ja Hollandis. Hispaania on läbi viimas pilootprojekti Marokoga, mille raames saavad sada  Maroko ülikoolilõpetajat edendada ja tugevdada enda oskusi ja teadmisi magistriprogrammis Hispaanias, seda aga Marokole olulistest sotsiaalmajanduslikes sektorites.  

Partnerlusprogrammid ja projektid, mis on loodud konkreetsete sektorite ja päritoluriikide töötajate mobiilsuseks 

Selliste programmide olemasolust andsid teada Belgia, Saksamaa, Leedu, Holland ja Hispaania. Belgia viis ajavahemikul 2019-2021 läbi pilootprojekti Marokoga, mille eesmärk oli vähendada IKT valdkonna tööjõupuudust Belgias ja Marokos. Projekti raames said 120 Maroko kodanikku suurendada enda IKT-alaseid teadmisi ja oskusi ning seeläbi võimaluse asuda tööle IKT valdkonnas Belgias või Marokos.  Umbes pooled koolituse läbijaist asusid tööle Marokos, teine osa Flandersis. Saksamaal on kolmandate riikidega mitmeid partnerlusprogramme. Näiteks on ühe programmi eesmärk koolitada  ja tööle võtta medõdesid Serbiast, Bosnia ja Hertsegoviinast, Filipiinidelt ja Tuneesiast. Hollandis on projekt „Match“, mis on vajaduspõhine korduvrände projekt, mille eesmärk on  vähendada tööjõupuudust neljas Euroopa riigis (Itaalia, Belgia, Luxembourg ja Holland) võimaldades umbes 210 Nigeeriast ja Senegalist pärit sisserändajal töötada kuni kaks aastat ELis asuvates selliste sektorite firmades, kus on tuvastatud tööjõupuudus. Samuti on Hispaanias juba aastaid ellu viidud korduvrände skeemi Marokoga, mil hooajatöötajad Marokost, peamiselt naised, tulevad Hispaaniasse kevadel ja suvel marju korjama.  

Seadusliku rände skeemid, mis on suunatud kindlate riikide kodanikele ja/või spetsiifilistele oskustele, kuid mis ei põhine konkreetsel partnerlusel 

Mitmed liikmesriigid on loonud töörändega  seotud seadusliku rände skeemid, mis ei põhine otseselt partnerlusel kindla kolmanda riigiga, kuid mis on sellegipoolest suunatud kindlate riikide kodanikele ja tööturusektoritele. Kindlatele kolmandate riikide kodanikele mõeldud vastuvõtuskeeme saab liikmesriikide vastuste põhjal jagada kaheks: 1) liikmesriigid, kes lihtsustavad teatud kindlate riikide kodanike juurdepääsu, sõltumata nende ametialast; 2) liikmesriigid, kes lihtsustavad teatud kindlate riikide kodanike jaoks juurdepääsu, seda aga kindlates tööturusektorites. Lisaks on liikmesriikides välja töötatud skeemid kindlate ametikohtade ja sektorite tarbeks, mis ei ole mõeldud kindlate  kolmandate riikide kodanikele. Näiteks on Austrias,  BelgiasHorvaatias ja Leedus lihtsustatud vastuvõttu tegevusaladel, kus valitseb tööjõupuudus. Saksamaa ja Eesti kohaldavad soodsamaid tingimusi IKT töötajatele. HorvaatiaEestiLeedu ja Portugalil on spetsiaalsed riiklikud skeemid uuenduslikele ettevõtjatele eesmärgiga meelitada iduettevõtjaid ja diginomaade.  

Täiendavad rändeteed, mis on mõeldud rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele töötamise võimaldamiseks 

Olgugi et enamikul liikmesriikidest ei ole välja töötatud spetsiifilisi rändekanaleid, mis oleks mõeldud just rahvusvahelise kaitse vajadusega inimestele töötamise võimaldamiseks, raporteerisid mõned liikmesriigid teistest algatustest ja projektidest, mis on seotud rahvusvahelist kaitset vajavate inimestega.  Näiteks on Prantsusmaa valitsus koostöös kodanikuühiskonnaga ning AMIF rahastuse toel loonud PAUSE programmi, mille eesmärk on majutada ja kaitsta teadlasi ning haritlasi, kes on pärit riikidest, mille poliitiline olukord seab nende töö ja perekonna ohtu. Nende seas on olnud nii juba riiki saabunud isikuid, kui ka neid, kes on välja valitud kolmandates riikides ning kellele on Prantsusmaale sisenemiseks väljastatud pikaajaline viisa  kui teadlastele, talentidele või tudengitele. Nimetatud projekti alusel on juba toetatud 222 ohtu sattunud kolmandast riigist pärit teadlast: 30% teadlastest tulid Süüriast, 60% saabusid Iraagist, aga ka Venemaalt, Afganistanist ja teistest riikidest nagu Burundi, Venezuela, Pakistan ja Jeemen. Saksamaal on samuti mitmeid hariduslikke programme, mis on loodud eesmärgiga pakkuda täiendavaid seaduslikke rändeteid. Näiteks programmi „Leadership for Syria“ alusel saavad 200 Süüria tudengit või teadlast stipendiumi enda hariduse edendamiseks Saksamaal. Programmi eesmärk on tudengite integreerimine Saksamaa tööturule, samuti noorte koolitamine, et nad saaksid aidata kaasa enda riigi arengule pärast konflikti lõppu. 2020. aastal loodi Saksamaal sarnane programm „Leadership for Africa“, eesmärgiga pakkuda pagulastele Etioopiast, Keeniast, Sudaanist ja Ugandast võimalus omandada magistrikraad valitud erialadel Saksamaa kõrgkoolides. Lisaks on Soome planeerimas tegevusi, et välja töötada töörändega seonduvaid täiendavaid rändeteid.  

Loe lisaks SIIT.