Erinäolised riiklikud kaitsestaatused Euroopas
04.06.2020Kriisid maailma eri paigus on viimastel aastatel suurendanud inimeste hulka, kellele on Euroopa Liidus antud kas pagulase või täiendava kaitse staatus ehk harmoniseeritud ELi kaitsestaatus. Kuigi andmed on piiratud, võib sarnast tõusutrendi märgata ka riiklike kaitsestaatuste ehk mitteharmoniseeritud kaitsestaatuste andmisel. Millistel tingimustel ja mis olukorras on erinevates EL riikides ja Norras võimalik kaitset saada annab võrdleva ülevaate EMNi vastvalminud uuring.
Erinevad riiklikud kaitsestaatused
Erinevalt Eestist, kus rahvusvahelist kaitset antakse vaid ELi õigusest tulenevatel alustel, on 20 ELi liikmesriigis ning Norras kasutusel vähemalt üks riiklik kaitsestaatus ning kokku on neis riikides lisaks EL-taseme kaitseseisunditele lausa 60 erinevat kaitsestaatust. ELi liikmesriigid võivad selliseid alternatiivseid kaitse aluseid kasutusele võtta seni kuni need ühilduvad ELi õigustikuga. Riiklikud kaitsestaatused vastavad suuremale hulgale vajadustele ja olukordadele, kui seda pakuvad rahvusvahelise kaitse saamise alused ELi õigustiku kohaselt.
Riiklikud kaitsestaatused võib jagada kahte suurde kategooriasse. Esimesse gruppi kuuluvad kaitseseisundid olid olemas juba enne EL-tasemel staatuste käibele võttu. Nendeks on põhiseadusest tulenev kaitse ning kollektiivkaitse. Teise gruppi kuuluvaid staatusi antakse välja humanitaarsetel või kaastundlikel kaalutlustel, näiteks meditsiinilistel põhjustel, looduskatastroofide tõttu või saatjata alaealistele. Kõige enam antakse uuringus osalenud riikides kaitset humanitaarsetel alustel (16 riigis), järgneb kaitse andmine meditsiinilistel põhjustel (7 riigis), non-refoulement põhimõtte alusel (7 riigis) ja erakordsetel põhjustel (6 riigis). Kokku on uuringus eristatud üheksat kaitse andmise alust, mis on välja toodud alljärgneval skeemil:
Riiklike kaitsestaatuste rakendamine praktikas
Enamikul juhtudel on riiklike kaitsestaatuste sisu sarnane ELi õiguses kehtestatud miinimumstandarditega ELi harmoniseeritud kaitsestaatustele. Näiteks elamisloa kestus, ligipääs tervishoiule ja lõimumisteenustele. Harvad on juhud, kui riiklikud kaitsestaatused pakuvad võrreldes ELi õigusega soodsamaid tingimusi. See kehtib vaid lastele pakutavate kaitsestaatuste (nt elamisloa pikkuse puhul ja ligipääsul sotsiaaltoetustele) ning põhiseadusest tuleneva kaitse puhul. Teisalt tuleb ette, et kohaldatakse ELi õigusega võrreldes ebasoodsamaid tingimusi. Näiteks lühemad elamisload, piirangud ligipääsul tööturule, haridusele, lõimumisteenustele, sotsiaaltoetustele jne. Sellised tingimused on eelkõige kaitsestaatustel, mida antakse non-refoulement põhimõtte alusel, tõsistel tervislikel ja keskkondlikel põhjustel.
Võrreldes harmoniseeritud kaitsestaatustega võivad riiklikud kaitsestaatuste alused kohalikus seadusandluses selgelt määratlemata olla, mis jätab ametivõimudele kaitse andmise küsimustes märkimisväärse kaalutlusõiguse. See aga võib kaasa tuua väljakutseid nii ametnikele kui kaitse taotlejatele endile. Lisaks on riikidel kaitsestaatuste menetluses suurem tegutsemisvabadus. Näiteks pole osades riikides varjupaigaametkonnad kaitse menetlusse kaasatud ja on poliitiline otsus, kes saab kaitse ning kes mitte.
Tulevikudebatid
Kuigi riiklikud kaitsestaatused tagavad rohkematele inimestele ligipääsu kaitsele, on mitmes riigis arutletud ka juba rakendatavate kaitsestaatuste kaotamise üle. Näiteks on Rootsis ja Itaalias poliitilised jõud väitnud, et ELi harmoniseeritud kaitsestaatused katavad kõik asjakohased olukorrad, kus inimene kaitset võib vajada. Seevastu kodanikuühiskond on hoopiski rõhutanud vajadust laiendada kaitse andmise aluseid näiteks kliimapõgenikele või pereliikmetele. Kuigi aastate jooksul on nii mõnedki riigid asunud piirama ligipääsu riiklikele kaitsestaatustele, siis kuues uuringus osalenud riigis plaanitakse muuta olemasolevaid või luua hoopis uusi riiklike kaitse aluseid.
Rohkem infot leiate EMNi vastvalminud uuringust, kus analüüsiti riiklike kaitsestaatuste omadusi ja praktikaid 25 liikmesriigis ning võrreldi neid ELi harmoniseeritud kaitseseisundite poolt pakutavate tingimustega.
Valminud uuringuga tutvumisele aitab kaasa EMNi poolt loodud video, mis on leitav siit.