Rahvusvaheline kaitse

  • Ilmus uus kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport

    Novembris valmis EMN Eesti kodakondsus- ja rändepoliitika aastaraport. Raport annab ülevaate 2020. aasta olulisematest arengutest rände- ja varjupaigavaldkonnas Eestis ja Euroopa Liidus.

  • Lapsed rändes – milline on viimaste aastate olukord Euroopas?

    Möödunud kümnendil kasvas järsult Euroopa Liitu sisserännanud lapsmigrantide arv. Kui osa neist jõudis Euroopasse koos peredega, siis paljud tulid saatjata. Nii näiteks oli 2017. aastal varjupaika taotlevaid saatjata alaealisi ELis 31 400. Taolised arengud on pannud suure surve riiklikele rände haldamise– ja lastekaitsesüsteemidele. Rändesurvega toimetulekuks koostas Euroopa Komisjon 2017. aastal lapsi puudutava teatise, mis sisaldas meetmeid, […]

  • Mis saab rahvusvahelise kaitse saajast, kui ta reisib päritoluriiki?

        Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset. Nii tõstatab rahvusvahelise kaitse saaja poolt päritoluriigi külastamine või sealsete ametivõimudega ühendust võtmine küsimuse – kas ta ikka endiselt vajab kaitset? Euroopa […]

  • Olukord rändepoliitikas ELi juhtkonna vahetudes – EMN Uudiskiri, juuni 2019

  • Viisavabastuste mõjud – EMN Uudiskiri, aprill 2019

  • Rahvusvahelise- või humanitaarkaitse saajate integratsioon tööturule: poliitika ja head tavad

  • Saatjata alaealiste tulevik pärast staatuse määratlemise menetlust

  • Kolmandate riikide kodanike õigus perekondade taasühinemisele EL liikmesriikides

  • Kodakondsusetus ELis

  • Uuring Euroopa riikidevahelisest teabevahetusest pagulasstaatuse kohta välja arvatud isikute kohta vastavalt pagulasstaatuse konventsiooni artiklile 1F