Kuidas meelitavad ELi liikmesriigid start-up’e ja teisi uuenduslikke ettevõtjaid kolmandatest riikidest?

25.12.2019
Viimastel aastatel on ELis kasvanud start-up’idele ja teistele innovaatilistele ettevõtetele mõeldud spetsiifiliste vastuvõtuskeemide arv. Paljudes riikides on ka kolmandatest riikidest start-up’ide meelitamine poliitiliselt oluline. See sihtrühm loob kõrge väärtusega töökohti, toob riiki väliskapitali ja maksutulu riigieelarvesse ning reklaamib riigi innovaatilisust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

Spetsiaalsed viisad ja elamisload

Kolmteist liikmesriiki, sealhulgas Eesti, on kolmandatest riikidest pärit start-up-asutajate või -ettevõtjate tarbeks vastu võtnud spetsiifilise vastuvõtuskeemi viisa ja/või elamisloa kujul. Esimestena tegid seda Suurbritannia (2008), Iirimaa (2012) ja Hispaania (2013). Paljudes liikmesriikides on aga vastav programm vastu võetud alles viimase kolme aasta jooksul. Eraldi viisa või elamisluba kolmandatest riikidest start-up-töötajaile on loodud Küprosel, Eestis, Prantsusmaal ja Portugalis. Kõiki skeeme seob see, et need on suunatud ettevõtetele, mis on innovaatilised, skaleeritavad ja riigi majandusele ning ärikeskkonnale kasulikud.

 

Start-up’ide meelitamise ja hoidmise meetmed

Liikmesriigid pakuvad mitmeid meetmeid start-up’ide riiki meelitamiseks ja riigis hoidmiseks. Peamised tõmbetegurid on liikmesriigi hästi arenenud start-up-keskused ja -ökosüsteemid, juurdepääs rahastusele, inkubaatoritele ja kiirenditele, samuti pakutakse erinevaid maksusoodustusi.

Teisalt on olulised migratsiooniga seonduvad meetmed nagu lihtsustatud korras pikaajalise elaniku elamisloa saamine, pereliikmete ühinemise õigus, online-taotluskeskkonnad, lühikesed menetlusajad ja migratsiooninõustamine.

Hästi toimib ka n-ö lumepalli efekt – populaarsed start-up-piirkonnad meelitavad oma tuntusega piirkonda uusi start-up’e. Näiteks Saksamaal võistlevad eri liidumaad omavahel ning eelisolukorras on Berliin ja Frankfurt, mis on juba teada-tuntud start-up-linnad.

Atraktiivsed liikmesriigid kolmandatest riikidest start-up’ide seas

2018. aastal esitati enim start-up’i hindamise avaldusi Eestis (783), Hispaanias (305) ja Leedus (178). Samas väljastati enim start-up-ettevõtluseks mõeldud pikaajalisi viisasid (1160) ja koolilõpetajast ettevõtja viisasid (315) Suurbritannias, millele järgnes Prantsusmaa (524). Populaarseim sektor oli tehnoloogia ning üha enam start-up’e rajatakse valdkondades, mis adresseerivad globaalseid probleeme nagu kliimamuutused.

Lähemalt lugege Euroopa rändevõrgustiku 2019. aasta uuringust Start-up’ide ja teiste uuenduslike ettevõtete rändeteed Euroopa Liitu“. Uuring annab 25 liikmesriigi näitel ülevaate, milliseid rändeteid saavad start-up’id ja teised innovaatilised ettevõtjad ELi tulemiseks kasutada, mis tingimused selleks täidetud peavad olema, kuidas liikmesriigid neid riiki meelitavad ja riigis hoiavad ning mis on peamised kitsaskohad ja head tavad.

Barbara Orloff