2021. aasta Euroopa Liidu rände- ja varjupaigavaldkonnas: COVID-19 jätkuvad mõjud, geopoliitiline ebastabiilsus ja rändehalduse digitaliseerimine

Ilmunud on Euroopa rändevõrgustiku (EMN) 2021. aasta rände- ja varjupaigapoliitika aastaraport, mis annab ülevaate möödunud aasta peamistest arengutest Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides, Norras ja Gruusias. Kuigi COVID-19 pandeemia mõjutas jätkuvalt rändevaldkonda ka 2021. aastal, avaldasid sellele lisaks varjupaiga- ja vastuvõtusüsteemidele survet ka erinevates riikides aset leidnud poliitiliselt ebastabiilsed olukorrad. Need väljakutsed tulid lisaks olemasolevatele väljakutsetele nagu vajadus uuendada rändehaldussüsteeme ja tagada pagulaste kaitse.

Riiklikul tasandil toimus 2021. aastal rände- ja varjupaigavaldkonnas mitmeid arenguid. COVID-19 negatiivsetest mõjudest tingituna tegelesid mitmed liikmesriigid tervishoiukriisiga seotud probleemidega, mis avaldasid mõju ka sisserändajate lõimumisele ja tööturuolukorrale. Enamasti pikendati kolmandate riikide kodanike õigust riigis viibida, aga kohaldati ka reisipiiranguid. Varjupaigavaldkonnas rakendati meetmeid COVID-19 leviku tõkestamiseks vastuvõtukeskustes.

2021. aastal tõi Valgevene piirikriis ja Afganistani valitsuse langemine kaasa EL-i saabuvate migrantide, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu järsu kasvu. 2021. aasta juunis asus Valgevene pärast geopoliitilist ebastabiilset olukorda hõlbustama sisserändajate transiiti Eesti, Läti, Leedu ja Poola suunal. Kui riiklikul tasandil tõi see nendes riikides kaasa erakorraliste meetmete vastu võtmise, mh piirivalve tugevdamise, pakuti ELi tasandil välja ajutised meetmed, juhtimaks seda olukorda inimlikul, korrapärasel ja väärikal moel. Teine oluline areng oli Afganistani valitsuse langemine: Talibani võimule naasmise järel 2021. aasta augustis asus enamik liikmesriike afgaane evakueerima pakkumaks neile rahvusvahelist kaitset.

Rände parema haldamise tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine oli prioriteetseks teemaks nii EL-i kui riiklikul tasandil. Euroopa Komisjon jätkas rände-, varjupaiga-, integratsiooni- ja piirihalduse valdkonna tervikliku lähenemisviisi väljatöötamist rände- ja varjupaigapakti elluviimisega. Rändepoliitika ja -halduse tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks tegid liikmesriigid mitmesuguseid seadusandlikke ja organisatoorseid muudatusi. Nagu ka viimasel paaril aastal, pöörati üha enam tähelepanu innovatsioonile, protsesside lihtsustamisele ja migratsioonihalduse digitaliseerimisele, näiteks digiviisa- ja elamisloataotlustele. Piirihalduses rakendasid mitmed riigid suuremahulisi EL-i infotehnoloogiasüsteeme.

Liikmesriigid võtsid kasutusele ka mitmesuguseid meetmeid, et suurendada oma atraktiivsust kolmandatest riikidest pärit töötajate jaoks, keskendudes eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud töötajate, aga ka teiste töötajate ligimeelitamisele konkreetsetes tööjõupuudusega sektorites.

Nii EL-i kui ka riiklikul tasandil loodi uued koostöövormid kolmandate riikidega. Seda mitte vaid ebaseadusliku rände ärahoidmiseks, vaid ka talendirände valdkonnas. Euroopa Rändevõrgustik võttis märtsis uute vaatlejariikidena vastu Gruusia ja Moldova.

Loe 2021. aasta rände- ja varjupaigapoliitika aastaraportit SIIT.