Euroopa rändevõrgustikul on ilmunud perekonna taasühinemise teemaline uuring

Perekonna taasühinemine on olnud pikka aega üks peamisi kolmandate riikide kodanike seadusliku rände kanaleid Euroopa Liitu, moodustades 2023. aastal 26% kõigist esmakordsetest elamislubadest. See aitab ühtaegu tagada inimeste õiguse perekonnaelule nii rahvusvahelise kui ka ELi õiguse kohaselt ning toetab kolmandate riikide kodanike lõimumist sihtriigis.

Peamised järeldused uuringust:

• Perekonna taasühinemise poliitikad on oluliselt arenenud alates 2017. aastast, mil EMN viimati seda teemat käsitles. Paljud liikmes- ja vaatlejariigid on viinud oma riiklikud seadused vastavusse ELi kohtupraktikaga, kasutusele on võetud digitaalsed menetlused ning perekonna taasühinemist käsitletakse üha enam osana laiematest rände- ja tööpoliitikatest.
• EMNi liikmes- ja vaatlejariigid on üha enam eristanud oma lähenemisi, hõlbustades perekonna taasühinemist teatud rühmade, näiteks oskustöötajate ligimeelitamiseks, kuid kehtestades samas rangemaid tingimusi teistele rühmadele (nagu vanusepiirangud, ooteajad ja sissetuleku tõestamine).
• Kutsujate ja pereliikmete sobivuse reeglid varieeruvad: enamik riike lubab kehtiva elamisloaga kolmandate riikide kodanikel olla kutsujaks. Sobivate pereliikmete definitsioon ulatub tuumikperekonnast laiendatud pereni sõltuvalt hooldusvajadusest või humanitaarsest olukorrast.
• Materiaalsed nõuded ja kohanemisnõuded on jätkuvalt peamised tingimused perekonna taasühinemiseks, kuid paljud riigid pakuvad  haavatavatele gruppidele erandeid või paindlikkust ( rahvusvahelise kaitse saajad, saatjata alaealised, eakad ülalpeetavad).
• Taotlusmenetlused erinevad liikmesriikide kaupa – varieerub, kes ja kuidas saab taotluse esitada (konsulaadis, kohapeal või veebis). Vajadusel võib dokumente asendada muude tõenditega, nagu intervjuud, DNA-testid, tunnistajate ütlused ja perekonnaloo andmed.
• Eriti konfliktipiirkondadest pärit taotlejate puhul püsivad kõrged kulud, halduskoormus ja viivitused. Heade praktikatena tuuakse välja digiteerimine, alaealiste taotluste prioriseerimine ja ametkondadevaheline koostöö.
• Pärast taasühinemist antakse pereliikmetele tavaliselt ligipääs õigustele nagu haridus, töö ja tervishoid. Neid õigusi toetavad sihitud meetmed, näiteks keeleõpe, diplomite tunnustamine ja kutsealane tugi, ja seda eelkõige rahvusvahelise kaitse saajatele.
• Lihtsustatud juurdepääs pikaajalisele või iseseivale elamisloale on erinev. Mõned riigid võimaldavad lihtsustatud juurdepääsu näiteks perevägivalla või lesestumise korral. Samuti uuritakse võimalusi, kuidas edendada kohanemist toetudes võrdsete õiguste laiemale raamistikule.