Ilmunud on Euroopa rändevõrgustiku uus lühiuuring Digiteenuste kasutamine seadusliku rände menetluses.
Lühiuuringu eesmärgiks oli kaardistada, kuidas Euroopa riigid kasutavad digilahendusi rändemenetluste lihtsustamiseks ning nende paremaks kohandamiseks puudega ja madalamate digioskustega inimeste vajadustele. Uuring põhineb 25 EMNi liikmes- ja vaatlejariigi panusel ning annab võrdleva ülevaate digiteenuste arendamisest seadusliku rände menetlustes.
Uuringust selgub, et digiteenuseid kasutatakse üha enam taotluste esitamiseks, ametiasutustega suhtlemiseks ja menetlusprotsessi jälgimiseks. Kuigi paljud riigid nõuavad endiselt füüsilist kohalolekut biomeetriliste andmete kogumiseks või isikusamasuse kontrollimiseks, saab mõnes riigis teatud menetlusi, näiteks elamislubade pikendamist, teha täielikult veebis.
Kuigi enamik riike lähtub digiteenuste arendamisel ELi ligipääsetavuse nõuetest ja puuetega inimeste õiguste konventsioonist, ei ole aga kõik süsteemid veel täielikult ligipääsetavad. Probleemid on sageli seotud vanemate infosüsteemide ja tehniliste piirangutega, mitte õigusliku raamistiku puudumisega. Ligipääsetavuse parandamiseks kasutatakse muu hulgas teksti ettelugemise funktsioone, viipekeelseid videoid ja digitaalseid juhendajaid. Mitmed riigid pakuvad lisaks digiteenustele ka kohapealset abi ja nõustamist inimestele, kellel puuduvad piisavad digioskused või ligipääs vajalikele seadmetele.
Uuring toob esile, et kõige tõhusamaks lahenduseks peetakse rändemenetluses hübriidvormi, kus veebipõhiseid teenuseid toetavad füüsilised teeninduspunktid ja personaalne tugi.