Virvarr 2020. aasta rändestatistikas

01.06.2021

 

Mai lõpus ilmus Euroopa Rändevõrgustiku, Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Politsei-ja Piirivalvemeti koostöös valminud kogumik „Rändestatistika ülevaade 2016-2020“. Rändestatistika annab ülevaate peamistest rändetrendidest 2020. aastal, seda nii eestlaste väljarände,  tagasipöördumise kui ka kolmandate riikide kodanike sisserändest vaadatuna.

Eestlaste ränne

Üle mitme aasta rändas Eestist välja rohkem eestlasi (6920 inimest), kui pöördus tagasi (5900 inimest), mis tähendab 14% muutust tagasipöördumise kahjuks. Samas on väljarände kasvu ja tagasipöördumise languse tendents jätkunud ka paaril viimasel aastal.

Peamiselt läksid eestlased eelmisel aastal Soome, Venemaale ja Suurbritanniasse. Soome minejate arv on püsinud läbi aastate teiste riikidega võrreldes kuni kümme korda suurem. Ka Eestisse tagasi pöörduti 2020. a enim Soomest, Venemaalt ja Suurbritanniast. Vaatamata suuremale eestlaste väljarändele ja rahvaarvu vähenemisele loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma), kasvas Eesti rahvaarv siiski ka 2020. aastal. Rahvaarv kasvas tänu positiivsele rändesaldole (+3782 inimest), mis tähendab, et Eestisse saabus elama rohkem inimesi, kui siit lahkus.

Kolmandate riikide kodanike sisseränne

Koroonaviiruse mõjuvõim on olnud kõikehaarav, jätmata puutumata ka kolmandate riikide kodanike rändestatistika valdkonda. Covid-19-st tulenevate reisipiirangute tõttu oli 2020. a aga oluliselt takistatud nii isikute riiki sisenemine kui ka siit lahkumine.

Välispiiri ületuste koguarv langes 2020. aastal 77%, samas kui sadamate kaudu toimuv piiriületuse arv vähenes lausa 94% ja maismaapiiriületuste arv 70%. Suure hoobi sai ka lennuliikluse kaudu toimuv piiriületus, mis vähenes 72 %. Sellele andsid oma panuse nii Wizz Airi (lendas Tallinnast Kiievisse ja Kutaisisse), Turkish Airlinesi (Istanbul-Tallinn) kui ka Aerofloti (Moskva-Tallinn) lennuliini lendude (koroonakriisi tõttu ajutine) lõpetamine.

Mullu vähenes 54% ka riiki sisenemise tõkestamiste arv. Peamiseks riiki sisenemise tõkestamise põhjuseks sai eelmisel aastal koroonaviirusest tulenevad reisipiirangud ehk isikud ei saanud ilma mõjuva põhjuseta riiki siseneda. Kõige rohkem tõkestati välispiirilt sisenemisi Venemaa Föderatsiooni, Ukraina ja Moldova kodanikel.

Eesti välisesindused kui ka Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) väljastasid eelmisel aastal ka erakordselt vähe viisasid: lühiajalisi C-viisasid väljastati 82% vähem kui 2019. aastal ning pikajaliste D-viisade väljastamine langes 32%. 2020. a oli C-viisade peamine eesmärk turism (aasta esimeste kuude arvelt), D-viisadel oli selleks lühiajaline töötamine. Kusjuures lühiajalisi töötamisi registreeriti 2020. aastal 31% vähem, kui aasta varem. Ka hooajaliseks töötamiseks registreerunute arv vähenes ligi 30%.

Soodustamaks välismaalaste võimalusi ühildada veebipõhine töötamine ja samaaegselt reisimine eri riikides, lisandus alates 2020. aastast Välismaalaste seadusesse uus viisa andmise alus, viisa kaugtöö eesmärgil (nn diginomaadi viisa). Diginomaadi viisa võimaldab Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö ei sõltu sellest, kus riigis nad parasjagu viibivad. Diginomaadi viisat  võib taotleda nii lühi- kui pikaajalise viisana. 2020. aastal väljastati kaugtöö eesmärgil 37 pikaajalist viisat. Peamisteks viisa saajateks olid Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Jaapani kodanikud.

Ka esmakordsete tähtajaliste elamislubade arv oli langustrendis. PPA poolt väljastatud elamislubade koguarv vähenes 21%, sealjuures vähenes õpirändes elamislubade arv lausa 60%, pererändes 14% ja töörändes (sh ettevõtluse eesmärgil) 6%. Kuigi töötamiseks elamisloa taotlejate arv ja Eesti iduettevõtetes töötavate välismaalaste arv on seni aasta-aastalt kasvanud, siis 2020. a oli ka see languses, olles mõjutatud Covid-19 põhjustatud üldolukorrast. Nii langes võrreldes 2019. aastaga iduettevõttes töötamiseks välja antud esmaste tähtajaliste elamislubade arv 26%. Esmakordseid elamislubasid väljastati enim Ukraina ja  Venemaa Föderatsiooni kodanikele.

Samuti langes võrreldes eelmise aastaga 22% e-residentide arv. E-residentide koguarv oli 2020. a seisuga 76 070, neist 13% olid naised ja 87% olid mehed. Enim on e-residentideks saajate hulgas Soome, Venemaa Föderatsiooni, Ukraina, Saksamaa ja Hiina kodanikke.

Rahvusvaheline kaitse

Rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on Eestis püsinud madal, aga võrreldes 2019. aastaga langes taotlejate arv veelgi (-54%) ning langes ka kaitse saajate arv (-48%). Enim anti kaitset Venemaa Föderatsiooni, Türgi ja Süüria kodanikele. Alates 1997. aastast on Eestilt rahvusvahelist kaitset taotlenud 1248 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse on antud kokku (pagulase staatus + täiendava kaitse staatus) 554 välismaalasele, kelle hulgas on ka 213 rändekava alusel saabunud ja kaitse saanud inimest. Rahvusvahelise kaitse saanud välismaalase perekonnaliikme elamisluba on antud kokku 96 inimesele. 2020. aasta seisuga elas Eestis kokku 322 rahvusvahelise kaitse saajat ja nende perekonnaliiget.

Ebaseaduslik ränne ja tagasisaatmine

2020. aastal muutus oluliselt ka ebaseadusliku sisserände kogupilt. Ühelt poolt vähenes ebaseadusliku rände tõkestamine piiripunktis (-76%) eelnevalt kirjeldatud mitte-eesmärgipärase sisenemise tõttu, teisalt aga tabati riigis ebaseaduslikult viibivaid ning viisa või viisavaba liikumist väärkasutavaid isikuid oluliselt rohkem (+67%) kui aasta varem. Muutumatuna püsis ebaseaduslikult rändelt tabatud isikute päritoluriigi top 3 – Ukraina, Moldova ja Venemaa Föderatsiooni.

Ka lahkumisettekirjutuste arvus esineb sarnane trend, mis iseloomustab 2020. aasta üldisi suundi – kui 2019. aastal moodustasid sundtäidetavad lahkumisettekirjutused kõikidest ettekirjutustest 17%, siis 2020. aastal vähenesid need 10%ni. Sundtäidetavate ettekirjutuste languse peamiseks põhjuseks oli vabatahtliku tagasipöördumise ettekirjutuse otsuse tegemise eelistamine sundtäitmisele, kuna isikute võimalus koheselt riigist lahkuda oli Covid-19 eriolukorrast tingituna raskendatud.

PPA

Lahkumisettekirjutusi vormistati enim Ukraina, Venemaa ja Moldova kodanikele. Tagasipöördumiste täitmise protsent lahkumisettekirjutuste arvust (ehk isikute arv, kes ka reaalselt riigist lahkuvad) oli mõnevõrra madalam (83%), kui eelnevatel aastatel (Euroopa Liidus keskmiselt alla 30%). Seda just eelpool mainitud põhjusel, kuna 2020. a oli isikute tagasipöördumine oluliselt raskendatud koroonaviiruse leviku tõttu, näiteks oli põhjusteks koduriiki naasmiseks sobivate transpordivahendite puudumine; raskendatud oli nii isikute tuvastamine, kui reisidokumentide hankimine läbi konsulaarosakondade; COVID-19 testide tulemuse aktsepteerimine kolmandate riikide poolt; kuni ametnike eneseisolatsioonis viibimiseni, kui nad olid osalenud isiku eskortimisel kolmandasse riiki.

Kas rändes oli ka kasvutrende?

Kuigi 2020. aasta paistis eelkõige silma rändetrendide vähenemisega, siis oli ka mõni kasvutrend. Mullu kasvas näiteks püsivalt Eestisse elama asumiseks (selleks peab välismaalane eelnevalt vähemalt kolm aastat Eestis elama) antud elamislubade arv 16% (peamine kasvu põhjus on antud elamisloa aluse sõltumatus sisserändepõhjusest, nagu näiteks õppimine või töötamine). Kasvas ka EL kodaniku ning tema perekonnaliikme tähtajalise ning alalise elamisõigusega isikute arv.

Samuti on aasta-aastalt vähenenud määratlemata kodakondsusega isikute arv Eestis (eelmisel aastal -6%). Selle peamiseks põhjuseks on isikute surm, kuna suhteliselt suur arv määratlemata kodakondsusega isikutest, 40%, on vanuses 60+. Teiseks põhjuseks on, et määratlemata kodakondsusega isikute lapsed  saavad Eesti kodakondsuse automaatselt ning et isikud omandavad kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsuse.

Rändestatistika ülevaatega 2016-2020 on võimalik põhjalikumalt tutvuda EMN Eesti kodulehel.

Eike Luik