Andmehaldus Euroopa Liidu riikide ja Norra varjupaigamenetluses

02.07.2021

Selleks, et tagada rahvusvahelise kaitse menetluse sujuv toimimine, on vaja kiiresti ja tõhusalt taotleja tuvastada ja tema andmed registreerida tagades samal ajal andmete korrektsuse. EMNi uuring annab ülevaate, kuidas on andmete kogumine erinevate liikmesriikide varjupaigamenetluses korraldatud, millised on andmekaitse tagatised, sealhulgas kuidas kindlustatakse andmete täpsus, ja millised on liikmesriikide väljakutsed selles valdkonnas.

Andmehaldus liikmesriikides varieerub varjupaigamenetluse erinevates etappides (sooviavalduse esitamine, taotluse registreerimine, taotluse vastuvõtmine ja selle läbivaatamine). Osades riikides eristatakse etappe selgelt nii seadusandluses kui ka praktikas, teistes selget eristamist ei toimu ning kolm esimest varjupaigamenetluse etappi võivad aset leida üheaegselt

Esmajärjekorras kogutakse andmeid inimese nime, kodakondsuse, biomeetria, sünniaja ja dokumentide kohta. Andmeid kogutakse suuliste intervjuude ja küsimustike kaudu ning biomeetrilisi andmeid elektrooniliste vahendite abil. Mitmed liikmesriigid on alustanud ka sotsiaalmeedia ning mobiiliseadmete analüüsi ja tehisintellekti kasutamist andmekogumise protsessis. Kogutud andmeid säilitatakse peamiselt andmebaasides, kuigi liikmesriikides on endiselt kasutusel ka elektroonilised failid ja pabertoimikud. Andmebaasidele on juurdepääs menetlusega seotud ametiasutustel, mis lihtsustab infovahetust ja vähendab vajadust andmete taaskogumiseks. Samas võimaldatakse mitmes liikmesriigis teatud andmetele juurdepääs ka varjupaigamenetluse välistele ametiasutustele, seda näiteks tervishoiuga seonduvalt või luureteenistusele.

Liikmesriigid peavad ELi õiguse kohaselt kindlustama, et taotlejate andmekaitsega seonduvad õigused on tagatud, sealhulgas tuleb taotlejaile jagada infot isikuandmete kogumise, andmete kvaliteedi kontrolli ja andmekaitse järelevalvemehhanismide kohta. Sellest tulenevalt annavad enamik liikmesriike taotlejaile privaatsusteatise koos tõlkega. Isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt on taotlejail õigus enda andmetele juurde pääseda, neid kustutada ja parandada, mida saab teha, kas isiklikult, elektrooniliselt või posti teel. Samas ei ole see õigus kõikides liikmesriikides taotlejaile alati tagatud, seda näiteks andmete arhiveerimise tõttu.

Suur osa liikmesriikidest ja Norra hindavad kogutud isikuandmete kvaliteeti, et tagada selle täpsus, õigeaegsus, järjepidevus ja kehtivus. Need kvaliteedikontrollid on enamasti tsentraliseeritud ja toimuvad kõikides varjupaigamenetluse etappides. Kasutusel on mitmeid kvaliteedikontrolli meetmed, nagu automaatsed kvaliteedi kontrollid, erinevate andmekogumite andmete võrdlemine, taotlejate kaasamine andmete kvaliteedi kontrollimisse. Samuti on mitmes riigis kasutusel ennetavad meetmed tagamaks andmete korrektsuse, näiteks on andmebaasides kohustuslikud ja eelnevalt määratletud väljad koos rippmenüüdega. Kindlustamaks varjupaigamenetluses isikuandmete töötlemise seaduslikkus, on enamikes riikides paigas andmekaitse järelevalvemehhanismid. Mitmel puhul on need mehhanismid osa üldisest riiklikust andmekaitse järelevalvemehhanismist ja mõnel puhul on loodud spetsiaalselt varjupaigamenetlusele kohaldatud mehhanismid, mis on rändeasutuste pädevuses.

Varjupaigamenetluse andmehalduse väljakutsed on peamiselt olnud seotud inimressursside või rahaliste vahendite puudumisega ja erinevate andmebaaside koostalitusvõimega, mis on mõnel pool kaasa toonud vastuolusid andmetes, raskusi andmete ristkontrollimisel ning andekogumise dubleerimise. Samuti on esinenud tehnilisi piiranguid seoses andmetöötlusega (näiteks vana tehnika tõttu), aga ka transliteratsiooni ja andmekaitse üldmääruse nõuetekohase rakendamisega seotud küsimustes.

Eelpool toodud väljakutsetega toimetulemiseks on riigid suurendanud andmehalduse digitaliseerimist varjupaigamenetluses, rakendanud nõuetekohaselt andmekaitse üldmäärust ja reorganiseerinud andmebaase. Samuti on osadele taotlustele kohaldatud kiirendatud või eelisjärjekorras menetlust muutes varjupaigamenetluse sujuvamaks. Ka seoses Covid-19 pandeemiaga on riigid pidanud tegema muudatus andmekogumises – peatama ajutiselt varjupaigataotluste registreerimise ja muutma sõrmejälgede võtmise protseduuri, et vähendada kontakte. Samuti pidid riigid kiirendatud korras teatud tegevusi digitaliseerima, näiteks mingi üle kaugintervjuudele ja loodi uusi digitaalseid  platvorme.

Loe detailsemalt vastilmunud EMNi uuringust.

Barbara Orloff