Tööränne on üks tööjõupuuduse leevendamise strateegia nii EMN-i liikmes- ja vaatlejariikides kui ka OECD riikides. EL seisab silmitsi tööjõupuudusega kõigil oskustasemetel ja mitmes sektoris – sealhulgas tervishoius, ehituses ja IKT-sektoris. Selle põhjuseks on värbamisraskused ja demograafiline vananemine, digi- ja rohepööre ning COVID-19 pandeemia mõju. Vastuseks kiiresti muutuvatele ELi tööturu vajadustele on väljakutse välistalentide meelitamine ja hoidmine ELis. EMNi ja OECD ühisuuring „Tööränne tööjõupuuduse ajal“ annab ülevaate töörände seadustest ja poliitikatest ning EMN-i liikmesriikide ja Serbia algatustest ja praktikatest, mis on suunatud kolmandate riikide kodanikele ajavahemikus jaanuar 2021 kuni juuni 2024. Uuring täiendab 2024. aasta EMNi lühiuuringut ''Uuenduslikud viisid välistalentide ELi meelitamiseks'' ning käsitleb, kuidas EMN-i liikmes- ja vaatlejariigid ning ELi-välised OECD riigid kasutavad töörännet praeguse tööjõupuuduse leevendamiseks ja tulevase ennetamiseks.
MÕNED OLULISEMAD JÄRELDUSED UURINGUST:
- EMN-i liikmesriigid ja Serbia tõid esile ka tööjõurändega seotud väljakutsed ja riskid, nagu ülekvalifitseeritud välismaalaste värbamine, takistused keelelisel ja kultuurilisel kohanemisel, suurenenud ekspluateerimisriskid, kehvad töö- ja elamistingimused ning lisasurve vastuvõtva riigi eluasemeturule ja avalikele teenustele.
- EMN-i liikmesriikides ja Serbias määratletakse tööpuudust sageli kui tasakaalutust vabade töökohtade ja kättesaadavate töötajate vahel.
- Välismaise talendi ligimeelitamise ja värbamise riiklikud praktikad tuginevad peamiselt tööandjate ja erasektori värbamisagentuuride juhitud algatustele, sealhulgas kahepoolsed kokkulepped, kvaliteeditagamise meetmed ja mitmekesised teavitus- ja reklaamistrateegiad.
Loe uuringut siit.