Selle EMNi ja OECD ühise lühiuuringu üldeesmärk on kaardistada viimase kahe aasta jooksul aset leidnud riiklikke poliitika- ja õigusmuudatusi, mis on seotud ajutise kaitse saajate õiguste ja kohustustega. Õigused ja kohustused lähtuvad ajutise kaitse direktiivist.

Ajutise kaitse alusel antavad õigused hõlmavad juurdepääsu tööturule, arstiabile, haridusele, sotsiaalkaitsele ning sobivale majutusele (või võimalustele selle leidmiseks). Lühiuuring annab põhjaliku ja võrdleva ülevaate ajutise kaitse saajate olukorrast EMNi liikmes- ja vaatlejariikides ning valitud OECD liikmesriikides, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Peamised tähelepanekud:

• Alates 2022. aastast on EMNi liikmes- ja vaatlejariigid ning mitte-ELi OECD riigid järk-järgult kohandanud oma poliitikaid ja meetmeid, et tagada ajutise kaitse saajate juurdepääs tööturule, tervishoiule, haridusele, sotsiaalabile ning sobivale majutusele (või võimalustele selle leidmiseks) vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas.

• Rahaliselt antavad hüved ja toetused erinevad riigiti märkimisväärselt – mõnes riigis on need võrreldavad kodanikele makstavatega, teistes on need vähendatud või muudetud tingimuslikuks. Toetuste maksmist seotakse üha enam aktiivse osalemisega tööelus, hariduses või lõimumistegevustes.

• Mõned riigid on vähendanud teatud teenuste, näiteks riikliku majutuse, tervishoiu ja sotsiaalabi mahtu, et tasakaalustada avaliku sektori kulutusi ja samas tagada põhiõiguste kättesaadavus. Uued algatused keskenduvad eelkõige tööturule lõimumise ja sotsiaalse kaasatuse tugevdamisele, eriti nende ajutise kaitse saajate puhul, kes on juba osaliselt või täielikult iseseisvunud.

• Mõnes riigis käivad arutelud ajutise kaitse saajate olukorrale pikaajaliste lahenduste leidmise üle. Väike osa EMNi liikmesriike hõlbustab üleminekut ajutiselt kaitsest alternatiivsetele elamislubadele, eelkõige nende puhul, kes on tööturul aktiivsed. Mõned riigid on kasutusele võtnud lihtsustatud menetlused või alternatiivsed elamislubade saamise võimalused, et võimaldada majanduslikult paremini kindlustatud ajutise kaitse saajatel jääda riiki ka pärast ajutise kaitse lõppu.

Loe lühiuuringut siit.