Arvamusfestivalil arutleti targa rände üle – kuidas leida tasakaal vajaduste ja riskide vahel?
19.08.2025Augusti alguses korraldas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt koostöös Haridus- ja Noorteametiga (HARNO) Arvamusfestivalil arutelu teemal „Rändepööre: võimalus või identiteedikriis?“. Teema üle olid arutlema kutsutud Liis Valdsalu Boltist, Killu Paal Siseministeeriumist, Eero Loonurm Harnost, Ringo Ringvee Sisekaitseakadeemiast ja Berk Erdem kui Eestis elav välismaalasest rändespetsialist. Arutelu juhtis Eike Luik Euroopa rändevõrgustikust. Arutelu keskmes oli kolmandate riikide kodanike sisseränne Eestisse ja targa rände kujundamine viisil, mis tagab ühiskonna eduka toimimise ja rahvastiku tasakaalu. Arutelu käigus püüdsime leida vastuseid küsimusele, kuidas suunata rännet nii, et see toetaks majandust, aga arvestaks ka rändega kaasnevate riskidega.
Paljud Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, seisavad silmitsi demograafilise kriisiga – elanikkond vananeb ning tööealiste inimeste arv väheneb. Eestis on lisaks rahvaarvu vähenemisele, langenud ka sisserändajate arv. Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Eestis aastal 2085 ligikaudu 1,2 miljonit inimest, eeldusel et Eestisse rändab igal aastal umbes 4000 inimest rohkem, kui siit lahkub. Samal ajal näitab sisserände statistika, et võrreldes 2023. aastaga langes Eesti poolt välja antud esmaste elamislubade koguarv eelmisel aastal 33%. Selle põhjuseks olid nii Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja sellest tulenevalt kehtestatud sanktsioonid kui ka Eesti majanduslangus, mille kutsusid esile energia- ja toormehindade kriis ning Ukrainas toimuva sõja majandusmõju.
Olukorras, kus sündimuse ja sisserände numbrid kahanevad, vajab Eesti tööturg OSKA prognoosi järgi igal aastal lisaks umbes 2100 oskustöötajat ja tippspetsialisti. Sama trendi näevad ka teised EL-i riigid, kus tööjõuvajadust suurendavad elanikkonna vananemine, tehnoloogia areng ja rohepöördega seotud innovaatiliste lahenduste vajadus. Suurim nõudlus tööjõu ja oskustööliste järele on tervishoiu, sotsiaalhoolekande, ehituse, tootmise, transpordi, majutuse ja toitlustuse, inseneeria ning IKT valdkondades.
Arvamusfestivali arutelus tõdeti, et Eestis ei ole enam küsimus selles, kas me vajame rohkem sisserännet, vaid kuidas me sisserännet Eestisse juhime. Ränne ei ole ainus viis rahvastiku suurendamiseks, kuid see on üks vältimatu komponent, sest kõiki vajalikke töötajaid Eestist ei leia.
Arutleti ka selle üle, mis on tark ränne. Selgus, et seda ühiselt defineeritud ei ole. Killu Paal märkis, et rändest rääkides on oluline silmas pidada nii tänaseid vajadusi kui ka rände pikaajalisi tagajärgi ning leida tasakaal kontrolli ja avatuse vahel. Eesti rändepoliitika eesmärk on hoida tasakaalu – ühelt poolt soodustame nende välismaalaste saabumist, kes annavad meie ühiskonnale lisaväärtust, ning teiselt poolt ennetame ja vähendame rändega seotud riske, sealhulgas väärkasutust ja julgeolekuohte. Seega on Eesti huvides kujundada tark ja jätkusuutlik rändepoliitika, mis arvestab rände mõjusid terviklikult – majanduslikke, sotsiaalseid, demograafilisi, julgeoleku- ja kultuurilisi aspekte.
Liis Valdsalu rõhutas, et edukas ränne ei sõltu ainult riigi tegevustest – ka ettevõtjatel on suur roll. Välismaalaste tööle võtmine eeldab tööandjalt enamat kui ainult töökoha pakkumist. On oluline mõista, et teise riiki kolimine on elumuutev otsus ning tööandjal on kohustus toetada uue töötaja sisseelamist. See tugi peaks ulatuma kaugemale tööülesannetest, hõlmates uues elukohariigis üldist kohanemist. Sellised meetmed nagu kultuuri- ja keelekoolitused või praktilise informatsiooni jagamine on hädavajalikud, et tagada välisspetsialisti edukas ja sujuv integratsioon Eesti ühiskonda.
Arutelu jätkus riigi julgeoleku ja sisserändega seotud riskide üle. Kuigi paljud riigid on kolmandatest riikidest pärit sisserännet lihtsustanud, on mitmed riigid kehtestanud ka rangemaid poliitikaid rände väärkasutuse ennetamiseks ja kodakondsuse saamiseks. Ringo Ringvee märkis, et Eestil on oluline õppida nii enda kui teiste riikide kogemustest ning hinnata rände haldamisel ka integratsiooni- ja sotsiaalsüsteemi suutlikkust. Rändega kaasnevad kulud, millega tuleb arvestada (näiteks keeleõpe, tervishoiuteenused, lastehoid jne). Eesti kultuuri puhul on probleemiks enesekehtestamine. Peaksime andma siinsetele välismaalastele võimaluse eesti keeles rääkida. Ringvee lisas, et peame olema avatud ka seadusemuudatustele, kuna meil on seadusi (näiteks erakoolide seadus), mis on vastu võetud ajal, mil ei pidanud nende probleemidega tegelema. Julgeolekukomponent on rändepoliitikas vältimatu ning riigil peab olema võimekus kiiresti reageerida.
Viimastel aastatel on Eestis muutunud sisserände sihtriigid, kus tavapärasetest rände päritoluriikidest (Venemaa, Valgevene) on ränne seoses sanktsioonidega oluliselt vähenenud ning Eestisse saabuvate inimeste päritolu mitmekesistunud, näiteks on kasvanud ränne Indiast. Samuti on kasvanud ränne nn riskiriikidest, mis on rändepoliitika kujundamise vaatest oluline väljakutse. Seoses sellega leiti arutelus, et Eestit ei tasu üle müüa, vaid tuleb olla aus selles osas, mida pakume ja mida vastu soovime. Berk Erdem sõnas, et välismaalased, kes otsustavad Eestisse kolida, peavad olema hästi informeeritud, et siia saaks tulla need, kellele Eesti elustiil sobib ning kes jagavad meie väärtusruumi. Samas tõdes Liis Valdsalu, et ettevõtte vaatest ei soovita monokultuurseid tiime. Killu Paal lisas, et olulise uue teemana muutuval rändemaastikul on strateegilised sihtriigid, st lepitakse kokku, kust on riigile tervikuna kõige parem inimesi kutsuda.
Arutelus tõdeti ka, et Eesti atraktiivsus on seoses geopoliitilise olukorra tõttu langenud, kuid meie riigi tugevuseks on turvaline ja peresõbralik keskkond. Uudsete lahendustena tõi Eero Loonurm välja, et kolmandatest riikidest pärit õppuritel võiks lubada pärast õpingute lõppu jääda Eestisse töö otsimiseks kauem kui praeguste seaduste järgi olev 9 kuud. Samuti võiks üle vaadata viisapoliitika ning õppida teiste riikide parimatest praktikatest. Näiteks Ühendkuningriikide High Potential Visa mudel võimaldab maailma 50 parima ülikooli lõpetajal riiki siseneda ja tööd otsida 2-3 aastaks sõltuvalt teaduskraadist. Berk Erdem tõi lisaks välja hea näite talendipartnerlusest. ESTDEV viis eelmisel aastal läbi Digital Explorers 2 projekti, mille raames jõudsid Eestisse hoolikalt valitud 20 noort IT spetsialisti Keeniast.
Lõpetuseks rõhutati vajadust jätkata mõõdukalt konservatiivse rändepoliitikaga — see ei tähenda suletud riiki, vaid oma keele ja kultuuri hoidmist. Rohkem oleks vaja kasutada neid inimressursse, kes juba Eestis on ning kes soovivad siia jääda. Rändepööre võiks tähendada ka seda, et rännet mõistetakse osana laiemast rahvastikupoliitikast, mille eesmärk on negatiivsete näitajate positiivseks pööramine. Eesti ei tohiks jääda suletud keskkonnaks.
Ränne on inimkonna loomulik osa, mis on pidevas muutumises. Läbimõeldud ja tark rändepoliitika aitab tagada, et Eestisse jõuaksid vajalike oskustega inimesed ning riskid oleksid maandatud. See nõuab avatud ja sisukat arutelu ning tasakaalu majanduslike, sotsiaalsete, demograafiliste, julgeoleku- ja kultuuriliste aspektide vahel ning valmisolekut kohaneda muutuvate oludega.