Juba seitsmendat aastat järjest on koos kevade tärkamisega ilmunud ka Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti statistikabrošüür
“Rändestatistika ülevaade 2020-2024“. Brošüür annab ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis 2024. aastal, kajastades eestlaste väljarännet ja tagasipöördumist ning kolmandate riikide kodanike sisse- ja väljarännet. Kui eelmise aasta väljaandes oli eraldi fookuses see, kuidas on muutunud ränne Eestisse alates liitumisest Euroopa Liiduga, siis 2024. a on fookuses ukrainlased Eestis.
Loe Rändestatistika ülevaadet siit.
Kokkuvõtvalt:
- Kolmandate riikide kodanikud tulid Eestisse peamiselt töö ja pererände põhjustel.
- Esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv langes aastaga 33%. Rekordmadal oli õppima saabujate arv.
- Majanduslangus mõjutas oluliselt tööjõurännet – võrreldes aasta varasemaga vähenes töörändeks antud esmakordsete elamislubade arv 40%.
- Võrreldes eelmise aastaga vähenes nii rahvusvahelise kui ka ajutise kaitse taotlejate ja kaitse saajate arv.
- Nii Ukrainas toimuv sõda kui Eesti majanduslangus on avaldanud otsest mõju Eesti sisserändele. See pole jätnud puutumata ühtegi statistilist valdkonda.
Väljastatud viisade arv on küll madal, aga stabiiline, kui võrrelda aasta varasemaga
Alates 2022. aastast on Eestis peamiseks piiriülese rände mõjutajaks olnud Venemaa Föderatsiooni kodanikele seatud piirangud ja sanktsioonid seoses Ukrainas toimuva sõjaga. Kuna mitmed Eesti väliesindused on peatanud viisataotluste vastuvõtmise, siis väljastati ka 2024. aastal madal arv C-viisasid (8883 viisat, muutus võrreldes eelmise aastaga +0,1%). Rekordmadalaks jäi väljastatud D-viisade arv (5460 viisat, muutus võrreldes eelmise aastaga -19%). Lühiajaline C-viisa väljastati peamiselt India, Venemaa ja Türgi kodanikele ning pikaajaline D-viisa Moldova, Ukraina ja Usbekistani kodanikele. C-viisa top 3 reisi eesmärgi järgi olid lähedaste külastamine, turism ja ärireis ning D-viisal lühiajaline töötamine, õppimine ja lähedaste külastamine.
Teist aastat järjest on lühiajalise töötamise registreerimiste arv oluliselt langenud
Lühiajalise töötamise registreerimisete arv langes 2024. aastal võrreldes eelneva aastaga 24% (5379 registreerimist). Selle peamiseks põhjuseks on Ukrainas toimuv sõda ning sellest tulenev olukorra muutus. Nii on näiteks Ukraina kodanike osakaal lühiajalise töötamise registreerimistest aasta-aastalt vähenenud – 2021. aastal moodustasid Ukraina kodanikud lühiajaliste töötajate koguarvust 72%, 2022. aastal 47% ning 2023. ja 2024. aastal 30%. Lühiajalise töötamise registreerimiste arv hooajatööks langes 17%.
Lühiajaliste töötamist registreeriti peamiselt Ukraina (1635 registreerimist), Moldova (1082) ja Usbekistani (521) kodanikele. Enim asuti tööle töötleva tööstuse, põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkondadesse ning ehitussektorisse.
Esmakordsed tähtajalised elamisload olid langustrendis
2024. aastal välja antud esmakordsete tähtajaliste elamislubade statistika näitab, et kõige rohkem saabus välismaalasi Eestisse töötamise eesmärgil. Järgnes pererände, õppimise ja ettevõtluse alusel Eestisse elama asumine. Esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv langes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 33%, mis oli olulisel määral mõjutatud kolmest peamisest tegurist: esiteks Venemaa sõjast Ukrainas – kuna varasematel aastatel on suur osa elamisloa alusel Eestisse elama asujatest olnud Venemaa kodanikud, siis seoses Vabariigi Valitsuse kehtestatud sanktsioonidega, mis puudutavad Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas, on olnud piiratud nende kodanike Eestis lühiajaline töötamine ning tähtajalise elamisloa ja viisa taotlemine. Teiseks mõjutas seda Eesti majanduslangus, mille kutsusid esile energia- ja toormehindade kriis ning Ukrainas toimuva sõja mõju. Kolmandaks vahetasid paljud ukrainlased, kes enne moodustasid suurema osa töörändest, elamisloa alust ning taotlesid rahvusvahelist või ajutist kaitset. Nii langes elamislubade arv kõikide elamisloa aluste lõikes – pererändes -31%, töörändes -40%, õpirändes -8%, ettevõtluse alusel -16%. Kokku väljastati enim esmakordseid elamislubasid Ukraina kodanikele (552 elamisluba), India kodanikele (268) ja Venemaa kodanikele (218). Töörändes väljastati enim elamislubasid Ukraina, India ja Usbekistani kodanikele, pererändes Venemaa, Ukraina ja India kodanikele, õpirändes Pakistani, Hiina ja Aserbaidžaani kodanikele ja ettevõtluses enim Türgi, Iraani ja Hiina kodanikele.
2024. aastal langes töötamiseks väljastatud esmakordse tähtajalise elamisloa saajate arv võrreldes eelmise aastaga rekordiliselt 40%, seejuures langes tippspetsialistina töötamiseks väljastatud elamislubade arv 47% ja iduettevõttes töötamiseks väljastatud elamislubade arv 84 %.
Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotluste arv vähenes
Kuni 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madalana. Järsk tõus toimus pärast Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni Ukrainas. Selle tulemusena esitati tavapärase ligi 100 taotluse asemel 2022. aastal ligi 3000 taotlust ning 2023. aastal ligi 4000 taotlust. Rahvusvahelist kaitset anti tavapärase ligi 50 inimese asemel 2023. aastal ligi 4000 inimesele. 2024. aastal esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 1328 välismaalast ning rahvusvaheline kaitse anti 1369 inimesele.
Tulenevalt 24.02.2022. a alanud Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukrainas tegi Euroopa Liidu Nõukogu 04.03.2022 otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta sõja tõttu põgenevaid inimesi. Eesti kinnitas Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise 8. märtsil 2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega „Ajutise kaitse kohaldamine“. 25. juunil 2024 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse pikendada ajutise kaitse kehtivust kuni 2026. a märtsini.
2022 a. taotles Eestilt ajutist kaitset 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 14 396 olid lapsed. 2023. a taotles Eestist ajutist kaitset 8782 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 2266 olid lapsed ning ajutist kaitset pikendati taotluse alusel 33215 Ukraina kodanikule, kellest 11 461 olid lapsed. 2024. aastal taotles Eestist ajutist kaitset 6094 sõjapõgenikku, kellest 1605 olid lapsed ning ajutist kaitset pikendati taotluse alusel 46 491 sõjapõgenikule, kellest 13 405 olid lapsed.
Eesti kodakondsuse taotlusi esitati vähem kui aasta varem
Võrreldes 2023. aastaga vähenes 2024. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse taotluste arv 16% (esitati 1095 taotlust), kodakondsuse saanute arv langes 30% (kodakondsuse sai 751 isikut). Naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks saanute eelmine kodakondsus oli peamiselt määratlemata kodakondsus (409 isikut), Venemaa (200 isikut) ja Pakistan (21 isikut).
Mõnevõrra kasvasid e-residentide digi-ID väljastamiste arv
Võrreldes aasta varasemaga kasvas e-residentide digi-ID väljastamiste arv 2% (väljastati 14 549 digi-IDd). Peamiselt väljastati digi-ID Hispaania, Ukraina ja Saksamaa kodanikele.
E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument (sellel ei ole fotot), samuti ei anna see kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega ka Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Eesti e-residendid kasutavad oma digitaalset dokumenti lisaks Eestis ettevõtte asutamisele, selle juhtimiseks, e-panganduse tehinguteks jm.
Rändestatistika ülevaate 2020-2024 fookus on ukrainlased Eestis
Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2024. a seisuga Eestis 68 770 Ukraina kodanikku, mis on 23% enam, kui 2023. aastal, moodustades 5% kogu Eesti rahvastikust.
Eestis on Ukraina kodanike tähtajaliste elamislubade arv aasta-aastalt kasvanud. Kui 2018. aastal moodustasid kehtivate tähtajaliste elamislubade arvust Ukraina kodanike elamisload 6%, siis seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas ning Euroopa Liidu Nõukogu otsusega kohaldada Ukraina sõjapõgenike suhtes ajutist kaitset, on Ukraina kodanike osakaal alates 2022. aastast oluliselt kasvanud. 2024. aastal moodustasid Ukraina kodanike elamisload tähtajaliste elamislubade (sh ajutise kaitse alusel väljastatud elamisload) koguarvust 65%. Kehtivatest pikaajalistest elamislubadest moodustavad Ukraina kodanike elamisload ligi 3%, see arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena.
EHIS andmetel on Eestis õppimas 9298 sõjapõgenikku, peamiselt õpitakse põhihariduses, alushariduses ning kutsehariduses. Ukraina õpilastest õpib Eesti üldhariduses eesti keeles 76%, 23% vene keeles ja 1% inglise keeles.
Statistikaameti andmetel oli 2024. a seisuga tööga hõivatud 10 616 ajutise kaitse saajat (vanuses 20–64-aastased). Töötuna on ennast arvele võtnud 2356 ajutise kaitse saajat. Peamiselt on ajutise kaitse saajad asutud tööle järgmistesse valdkondadesse: töötlev tööstus 24,7%, haldus- ja abitegevused 16,4% ja majutus ning toitlustus 13,9%.
Töötavatest ajutise kaitse saajatest omab üldkeskharidustaset 21,7% (võrdluseks kogu tööturul olevatel isikutel 22,5%), bakalaureuse/rakenduskõrgtaset 18,3% (kogu tööturg 17,1%), magistri või kõrgemat taset 17,9% (kogu tööturg 17,9%), keskeriharidust omab 16,4% ajutise kaitse saajatest (kogu tööturg 11,5%).
Kokkuvõtvalt näitavad Eesti rändestatistika trendid, et nii Ukrainas toimuv sõda kui Eesti majanduslangus on otseselt mõjutanud kõiki Eesti sisserände statistilisi valdkondi.
Rändevõrgustik kasutab oma statistika ülevaate koostamisel Politsei- ja Piirivalveameti, Statistikaameti, Rahvastikuregistri, EHISe ja Kultuuriministeeriumi andmeid.
Rändestatistika ülevaatega 2020-2024 on võimalik põhjalikumalt tutvuda
SIIN.
