Märkimaks enam kui aasta möödumist täiemahulise sõjategevuse algusest Ukrainas, on aeg teha tagasivaade riikide erinevatele kogemustele nii ajutise kaitse rakendamisel kui põgenike vastuvõtmise korraldamisel ning suunata pilk tulevikku, et võtta vaatluse alla riikide pikemaajalised strateegiaid ja adresseerida Ukraina tulevikuga seotud küsimusi.
Esimest korda Euroopa Liidu toimimise ajaloos tegi Euroopa Nõukogu 04.03.2022 otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta Ukrainas toimuva sõja tõttu põgenevaid inimesi. Vastuvõtvad riigid on seejärel kohaldanud ajutist kaitset või sarnaseid skeeme, mis tagavad põgenikele kohalike elanikega samad õigused ja kohustused (ligipääs tööturule, õpingutele, tervishoiule ning sotsiaalkaitsele). Et kogemused ja väljakutsed on riikide lõikes erinevad, keskendub konverentsi esimene paneel väljakutsete ja parimate praktikate jagamisele.
Sõjaline konflikt Ukrainas jätkub ning selle lõppu ega tulemit ei ole võimalik tõsikindlalt ennustada. Kuigi paljud sõjapõgenikest sooviksid kodumaale naasta, ei ole sõjaseisukorra tõttu turvaline tagasipöördumine endiselt võimalik. Sellest tulenevalt tõstatuvad üha enam pikaajalisi plaane ja strateegiaid puudutavad küsimused – kuidas jätkata põgenikele toe pakkumist, mis saab ajutise kaitse lõppemisel ning kuidas adresseerida Ukraina ülesehitamisega seotud küsimusi. Eelloetletule keskendutakse konverentsi teises paneelis.
Konverentsil on võimalik osaleda nii Sisekaitseakadeemias kohapeal kui ka veebivahendusel. Konverentsile palume registreeruda kuni 22.05.2023. Loe lähemalt ja registreeru SIIN.
Konverents toimub eesti ja inglise keeles.