Enne kui COVID-19 pandeemia tõusis päevakorras kõige olulisemaks teemaks, toimusid 2019. aastal Euroopas mitmed suured muutused: Euroopa Parlamendi valimised, Euroopa Liidu uue juhtkonna kinnitamine ning Ühendkuningriikide lahkumine liidust, mis sai teoks 2020. aasta alguses. Need muutused mõjutasid oluliselt ka Euroopa rände- ning varjupaigavaldkonda. Keskseks teemaks oli jätkuvalt sisseränne, ka Euroopa Liidu uus juhtkond seadis üheks oma prioriteediks „värske alguse“ rände- ja varjupaigavaldkonnas, mida peaks tutvustama peagi avaldatav rände- ja varjupaigapakt. Peamised arengud rände ja varjupaigavaldkonnas Seaduslik ränne 2019. aastal valmis ELi seadusliku rände regulatsioonide sobivusanalüüs (fitness check), mille raames analüüsiti EL tasandi õigusakte ning nende eesmärgipärasust, hõlmavust ning võimalikke puudujääke. Selgus, et kuigi seaduslikku rännet puudutav EL tasandi poliitika täidab suuresti oma eesmärki, on teatud ränderühmad, keda praegused õigusaktid ei hõlma. Näiteks pole direktiivide või määrustega kaetud madala ja keskmise oskustaseme kvalifikatsiooniga töötajad. Eelneval aastal võeti seadusliku rände valdkonnas kasutusele mitmeid uuenduslikke meetmeid just tööturu vajaduste rahuldamiseks. Sealhulgas uued meetodid talentide meelitamiseks, mis olid peamiselt suunatud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, kuid osalt ka keskmise ning madala kvalifikatsiooniga tööjõule. Näiteks tagas Iirimaa vaba ligipääsu tööturule nende töötajate abikaasadele ja de facto partneritele, kes omavad tööluba, mis antakse äärmiselt vajalike oskustega töötajatele. See tähendab, et Iirimaal töötamiseks ei pea nende kaaslastel olema tööluba. Tšehhis aga hakati uue programmi raames toetama tööandjaid kolmandatest riikidest pärit talentide palkamisel. Efektiivsemaks tööjõu meelitamiseks lihtsustati mitmes riigis samuti administratiivseid ning õiguslike nõudmisi ja arendati statistilisi meetodeid hindamaks riikide tööjõuvajadust.
| Hea praktika: Mobiilirakendus „Tegutsedes inimkaubanduse vastu“ (Portugal) Portugalis arendati välja tasuta mobiilirakendus, mille eesmärk on digitaalse tööriistana toetada professionaale oma töös inimkaubandusohvrite tuvastamisel ning abistamisel. Tööriist on kättesaadav ka laiemale üldsusele ning potentsiaalsetele haavatavatele rühmadele. Rakendus on mitmekeelne ning annab muuhulgas näiteks informatsiooni inimkaubanduse olemuse ja asjakohase seadusandluse kohta; faktorite kohta, mis võivad viidata inimkaubandusele; kontaktide kohta, kust leida abi jpm. |
| Hea praktika: ProfID projekt: uus tööriist tuvastamaks võltsitud dokumente (Prantsusmaa) ProfID võimaldab luua iga võltsdokumendi jaoks eraldi profiili sarnaselt nagu toimitakse sõrmejälgede ning DNA-ga. Tööriist tuleb kasuks rahvusvaheliste kuritegevusvõrgustike varasel tuvastamisel, identifitseerimisel ning jälgimisel. Ka Eesti toetab ProfID projekti arendust. |
Madli Kaljula