Rahvusvaheline kaitse

Rahvusvaheline kaitse hõlmab kõiki meetmeid, mida rahvusvaheline kogukond rakendab, et tagada, et isikud, kes on sunnitud oma kodumaalt põgenema, ei satuks tagakiusamise, ohu või tõsise kahju olukorda, ning et nende põhiõigusi austatakse.

Eestis tegeleb varjupaigataotlejatega Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ja teeb selleks koostööd ka Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (United Nations High Commissioner for Refugees - UNHCR). Samuti tegeleb varjupaigataotlejatega Sotsiaalministeerium.Alates 2006. aastast reguleerib Eestis varjupaigavaldkonda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

Rahvusvahelise kaitse taotleja on välismaalane, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust.
Rahvusvahelise kaitse saaja on inimene, kellele on antud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund ja elamisluba.
Pagulase staatus antakse inimesele, kelle puhul on 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel tuvastatud põhjendatud tagakiusu kartus rassi, usu, rahvuse, ühiskondlikku rühmitusse kuulumise või poliitilise meelsuse alusel.
Ajutine kaitse on erandlik meede, mis on ette nähtud relvakonfliktide või püsiva vägivalla eest põgenenud välismaalasele, kelle elu või heaolu on süsteemsete või ulatuslike inimõiguste rikkumiste tõttu ohus, nii et tal ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt kodumaal elada.
Täiendav kaitse: kui inimene ei vasta pagulase staatuse kriteeriumidele, kuid teda ähvardab päritoluriigis tõsine oht, näiteks surmanuhtlus, piinamine või muu ebainimlik kohtlemine, võib ta saada täiendava kaitse.
Riigisisene põgenik on inimene, kes on sunnitud põgenema või kohustatud lahkuma enda kodust või tavapärasest elukohast seoses relvastatud konflikti, üldise vägivallaolukorra, inimõiguste rikkumise või looduskatastroofi tõttu ning kes ei ole ületanud rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri.

Eestis vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste vastu võtmise ja õiguspärase menetluse eest Politsei-ja Piirivalveamet.

Loe lähemalt

11. juunil 2024 jõustus varjupaiga- ja rändehalduse reform, mis sätestab ulatuslikud eeskirjad ELi rändehalduse ja varjupaigasüsteemi reformimiseks ja tugevdamiseks. Alates 2026. aasta juunist kohaldatav õigusraamistik väljendab pühendumust vastutuse ja solidaarsuse tasakaalustamisele ELi liikmesriikide vahel ning tugevdab ELi võimekust rändevoolude õiglasemaks ja tõhusamaks haldamiseks.

Mis on ajutine kaitse?

Ajutine kaitse on elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel.

Mis on elamisloa pikkus ajutise kaitse saamise korral?

Elamisloa pikkus on 1 aastat ja elamisluba üheks aastaks pikendatakse maksimaalselt kaitseaja (3 aastat) lõppemiseni või kuni uue ELi Nõukogu otsuseni