Milliseid meetmeid kasutavad liikmesriigid, et ennetada ja tuvastada õppimise eesmärgil antud elamislubade mitte-eesmärgipärast kasutamist? Käesolev EMN inform annab võrdleva ülevaate liikmesriikide lähenemistest, kogemustest ja headest praktikatest selliste juhtumite käsitlemisel.
Euroopa Liidu seadusandlus
[1] annab suunised kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja
au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta. Käesolev inform annab võrdleva ülevaate tuginedes 24 liikmesriigi vastustel
[2] eesmärgiga kaardistada, kuidas liikmesriigid ennetavad ja tuvastavad olukordi, kus õppimise eesmärgil antud elamislubasid ja pikaajalisi viisasid kasutatakse mitte-eesmärgipäraselt. Samuti annab inform ülevaate, kuidas liikmesriigid sellistes olukordades reageerivad.
Informis eristatakse kahte etappi:
- Saabumiseelne etapp, kus fookus on ennetamisel;
- Saabumisjärgne etapp, kus fookus on rikkumiste tuvastamisel ja tagajärgedel.
Inform toob välja, et mitmed liikmesriigid prioriseerivad saabumiseelset etappi, samas kui teised prioriseerivad samaaegselt nii saabumiseelset kui ka saabumisjärgset etappi.
Kõige enam levinud meetodid saabumiseelsel etapil õppimise eesmärgil antud elamislubade mitte-eesmärgipärase kasutamise hindamiseks on dokumentide valideerimine ja taotlejate küsitlemine. Esimene neist hõlmab endas erinevate dokumentide (nt passid, tunnistused, rahalised varad) kontrolli. Küsitlemise eesmärk on tuvastada elamisloa taotleja teadlikkust õppevaldkonnast, sihtriigist või õppekeelest. Veel kasutatakse meetodeid nagu kõrgharidusasutusega kontakteerumine, et kontrollida, kas elamisloa taotleja on kursusele vastu võetud või kas ta on õppemaksu tasunud.
Saabumisjärgne monitoorimine toob peamiselt esile õppimise eesmärgil antud elamislubade mitte-eesmärgipärase kasutamise tööle asumise näol. Üks olulistest indikaatoritest õppimiseks antud elamisloa mitte-eesmärgipärase kasutamise tuvastamisel on ajutine või ennetähtaegne õpingute katkestamine. Elamisloa mitte-eesmärgipärane kasutamine toob enamikes liikmesriikides kaasa elamisloa pikendamisest keeldumise või elamisloa kehtetuks tunnistamise, koos võimalusega otsus halduskohtus vaidlustada.
Loe uut informi
SIIT.
Viited:
[1] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv (EL) 2016/801, 11. mai 2016, kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja
au pair'ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2016/801/oj. NB Iirimaa ei ole direktiivi vastu võtnud ja seetõttu ei ole Iirimaa kohustatud täitma direktiivis seatud nõudeid.
[2] AT, BE, CY, CZ, DE, EE, EL, ES, FI, FR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, SE, SI, SK.
