Ilmunud on järjestuselt kaheksas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti statistikabrošüür Rändestatistika 2021-2025, mis annab ülevaate peamistest rändetrendidest Eestis 2025. aastal. Brošüürist leiab muuhulgas infot, kuidas muutus rändesaldo, millistel eesmärkidel saabusid kolmandate riikide kodanikud Eestisse, kellele anti Eesti kodakondsus ning kuidas on muutunud rahvusvahelise ja ajutise kaitse saajate arv. Käesoleva aasta fookusteema on tähtajalise elamisloa alusel püsivalt Eestisse elama asumine.
2025. aasta statistika kokkuvõte:
- Rändesaldo jäi negatiivseks, olles viimati negatiivne 2014. aastal.
- Kolmandate riikide kodanikud tulid Eestisse peamiselt töötamise ja pererände põhjustel, järgnesid õppimise ning ettevõtluse alusel Eestisse elama asumine. Tavapäraselt taotlesid mehed enim elamislubasid töötamise ja õppimise alusel, naised aga pererände alusel.
- Esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv langes rekordmadalale, langus oli võrreldes 2024. aastaga 24,7%.
- Tähtajaliste esmakordsete elamislubade arv langes rekordmadalale peaaegu kõikide elamisloa aluste lõikes – pererändes -32,6% (võrreldes aasta varasemaga), töörändes -23,9%, õpirändes -1,8%, ettevõtluse alusel -33,8%.
- Hüppeliselt kasvas püsivalt Eestisse elama asumiseks välja antud tähtajaliste elamislubade arv, võrreldes aasta varasemaga 243,9%. Elamislubade arvu suurenemise peamine põhjus oli ajutise kaitse aluselt püsivale elamisloale liikujate arvu kasv.
- Võrreldes eelmise aastaga vähenes nii rahvusvahelise kui ka ajutise kaitse taotlejate ja kaitse saajate arv.
Rändesaldo jäi esimest korda alates 2014. aastast negatiivseks
Statistikaameti poolt avaldatud andmetel saabus 2025. aastal Eestisse registreeritud rände alusel 15 212 ja siit lahkus 18 014 inimest, mis tähendab, et väljaränne ületas sisserännet 2802 inimese võrra. Kuna väljaränne ületas sisserännet, jäi rändesaldo negatiivseks, mida registreeriti viimati 2014. aastal. Eestis on alates 2022. aastast suurenenud sisserände peamiseks põhjuseks Ukraina sõjapõgenike saabumine Eestisse. 2025. aastal saabus Eestisse 4791 ja siit lahkus 5617 Ukraina kodanikku, seega lahkus Eestist rohkem Ukraina kodanikke, kui siia saabus.
Kolmandat aastat järjest on väljastatud viisade arv olnud madal, aga stabiiline
Alates 2022. aastast on Eestis peamiseks piiriülese rände mõjutajaks olnud Venemaa kodanikele seatud piirangud ja sanktsioonid seoses Ukrainas toimuva sõjaga. Kuna mitmed Eesti väliesindused on peatanud viisataotluste vastuvõtmise, siis väljastati ka 2024. aastal madal arv C-viisasid (8883 viisat, muutus võrreldes eelmise aastaga +0,1%). Rekordmadalaks jäi ka väljastatud D-viisade arv (5460 viisat, muutus võrreldes eelmise aastaga -19%). Lühiajaline C-viisa väljastati peamiselt India, Venemaa ja Türgi kodanikele ning pikaajaline D-viisa Moldova, Ukraina ja Usbekistani kodanikele. C-viisa top 3 reisi eesmärgi järgi olid lähedaste külastamine, turism ja ärireis ning D-viisal lühiajaline töötamine, õppimine ja lähedaste külastamine.
Kolmandat aastat järjest on oluliselt langenud lühiajalise töötamise registreerimiste arv
Lühiajalise töötamise registreerimisete arv langes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 7,4%. Selle peamiseks põhjuseks on Ukrainas toimuv sõda ning sellest tulenev olukorra muutus. Samuti liikusid paljud ukrainlased, kes varasemalt viibisid siin lühiajalise töötamise alusel, sõja puhkedes peamiselt rahvusvahelise kaitse alusele (enamus neist olid Eestis juba enne sõja algust). Nii on Ukraina kodanike osakaal lühiajalise töötamise registreerimistest aasta-aastalt vähenenud – kui 2021. aastal moodustasid Ukraina kodanikud lühiajaliste töötajate koguarvust 72%, siis 2025. a ainult 25%.
Lühiajalise töötamise registreerimiste arv hooajatööks langes 2025. aastal, võrreldes 2024. aastaga 11,4%. 2025. a registreeriti hooajatööks 888 kolmanda riigi kodaniku lühiajaline töötamine.
Esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv langes rekordmadalale
2025. aastal langes esmakordsete tähtajaliste elamislubade koguarv rekordmadalale, langus oli võrreldes 2024. aastaga 24,7%. Jätkuva tähtajaliste elamislubade arvu langustrendi peamised põhjused ei ole viimastel aastatel muutunud – Venemaa sõda Ukrainas ning sellega seoses Vabariigi Valituse poolt kehtestatud sanktsioonid Venemaa ja Valgevene kodanikele. Selle tulemusel on oluliselt piiratud nende kodanike Eestis lühiajaline töötamine ning tähtajalise elamisloa ja viisa taotlemine. Jätkuvalt oli mõjutajaks ebastabiilsus Eesti majanduses ning keeruline geopoliitiline olukord. Madalam tööränne mõjutab aga oluliselt ka pererännet. Lisaks mõjutas 2025. aastal pererännet ajutise kaitse saanud laste liikumine pererände alusele, kuna nende vanemaid, kes taotlesid ise elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, suunati lapsele taotlema pigem elamisluba vanema juurde. Sellisel juhul peavad taotlejad riigilõivu maksma vaid ühe korra ning edaspidi pikeneb lastel elamisluba juba automaatselt.
Tähtajaliste esmaste elamislubade arv langes rekordmadalale peaaegu kõikide elamisloa aluste lõikes – pererändes -32,6%, töörändes -23,9%, õpirändes -1,8%, ettevõtluse alusel -33,8%. Kokku väljastati enim esmakordseid elamislubasid India kodanikele (258 elamisluba), Ukraina kodanikele (257) ja Pakistani kodanikele (131). Töörändes väljastati enim elamislubasid sarnaselt eelmisele aastale Ukraina, India ja Usbekistani kodanikele ning pererändes Venemaa, Ukraina ja India kodanikele. Õpirändes väljastati enim elamislubasid aga Pakistani, India ja Aserbaidžaani kodanikele. Ettevõtluses aga enim Türgi, USA ja Hiina kodanikele.
Kuna Eestis on samaaegselt vähenenud nii lühiajalise töötamise registreerimiste arv kui ka elamisloa taotlusete arv töötamiseks, siis viitab see sellele, et Eestisse tullakse tööle varasemast vähem. 2025. aastal langes töötamiseks väljastatud esmakordsete tähtajaliste elamislubade arv rekordmadalale ning väljastati 939 esmast elamisluba, mis on 23,9% vähem kui 2024. aastal. Tippspetsialistina töötamiseks väljastatud elamislubade arv langes 8% ning väljastati 156 elamisluba. Iduettevõttes töötamiseks väljastatud elamislubade arv jäi peaaegu samaks – 2025. aastal väljastati 19 elamisluba, aasta varem 18 elamisluba.
Hüppeliselt kasvas püsivalt Eestisse elama asumiseks välja antud tähtajaliste elamislubade arv
2025. aastal kasvas oluliselt püsivalt Eestisse elama asumiseks välja antud tähtajaliste elamislubade arv, võrreldes aasta varasemaga 243,9%. Elamislubade arvu suurenemise peamine põhjus oli ajutise kaitse aluselt püsivale elamisloale liikujate arvu hüppeline kasv. Eelnevalt rahvusvahelist kaitset saanud isikud moodustasid püsivalt Eestisse elama asumise alusel tähtajalise elamisloa saajatest 51,4%. Varasemalt Eestis töötamise alusel viibinud isikud moodustasid 33% püsivalt elama asumiseks elamisloa saajatest, 2024. aastal moodustasid nad 57% elamisloa saajatest. Pererände aluselt uuele elamisloa alusele liikujate osakaal oli 11%, 2024. aastal 26,6%. Püsivalt Eestisse elama asumiseks välja antud tähtajaliste elamislubade arvu kasvu mõjutas kindlasti ka asjaolu, et alates 2026. aastast jõustusid välismaalaste seaduse muudatused, mis tõid elamisloa taotlejale lisatingimusi, näiteks ei kehtinud veel eelmisel aastal A2 keelenõue ning paljud taotlejad kasutasid võimalust enne taotlus ära esitada.
Viimastel aastatel on elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks taotlenud peamiselt Ukraina ja Venemaa kodanikud. 2025. aastal moodustasid Ukraina kodanikud 67% kõikidest püsivalt Eestisse elama asumiseks elamisloa saajatest. Peamiselt on need Ukraina kodanikud, kellel oli eelnevalt ajutine kaitse ning kes soovisid nüüd liikuda püsivamale elamisloa alusele. 2025. aastal kasvas ka India ja Nigeeria kodanike püsivalt Eestisse elama asumiseks välja antud elamislubade arv, kes eelnevalt omasid Eestis elamisluba valdavalt kas töötamiseks või õppimiseks.
Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse taotluste arv vähenes
Kuni 2022. aasta alguseni püsis rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate arv Eestis suhteliselt madalana. Järsk tõus toimus pärast Venemaa sõjalist agressiooni Ukrainas. Selle tulemusena esitati tavapärase ligi 100 taotluse asemel 2022. aastal hüppeliselt ligi 3000 taotlust ning rahvusvahelist kaitset anti tavapärase ligi 50 inimese asemel 2107 inimesele. 2025. aastal esitas taotluse aga oluliselt vähem, 1001 välismaalast (kaitse taotlejate arv langes võrreldes 2024. aastaga 24,6%), ning rahvusvaheline kaitse anti 756 inimesele (kaitse saajate arv langes võrreldes 2024. aastaga 44,7%). 2025. aastal moodustasid Ukraina kodanikud jätkuvalt peamise taotlejate rühma, kuid nende taotluste mahud on langustrendis. Ukraina kodanike taotlused moodustasid 2025. aastal üle 90% taotluste kogumahust. Muude kodakondsuste lõikes esitasid rohkem taotlusi jätkuvalt Venemaa ja Valgevene kodanikud, millele järgnesid Gruusia ja Tadžikistani kodanikud.
Tulenevalt 24.02.2022. a alanud Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu, tegi Euroopa Liidu Nõukogu 04.03.2022 otsuse ajutise kaitse direktiivi rakendamiseks, et kaitsta Ukrainas toimuva sõja tõttu põgenevaid inimesi. Eesti kinnitas Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse andmise 8. märtsil 2022 Vabariigi Valitsuse korraldusega „Ajutise kaitse kohaldamine“. 25. juunil 2024 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse pikendada ajutise kaitse kehtivust kuni 2026. a märtsini ning seda pikendati omakorda kuni 4. märtsini 2027.
Kui 2022 a. taotles Eestilt ajutist kaitset 41 871 Ukraina sõjapõgenikku, kellest 27 475 olid täisealised (20 314 naist, 7161 mees) ja 14 396 olid lapsed, siis 2025. aastal taotles Eestist ajutist kaitset 5638 sõjapõgenikku (2221 naist ja 2276 meest) ja 1141 olid lapsed. Ajutist kaitset pikendati taotluse alusel 23 410 sõjapõgenikule (10 926 naist ja 6041 meest) ja 6443 olid lapsed.
Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamise taotlusi esitati vähem kui aasta varem
Võrreldes 2024. aastaga vähenes 2025. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse taotluste arv 9% (esitati 998 taotlust). Kodakondsuse saanute arv aga mõnevõrra kasvas, 4% võrreldes aasta varasemaga (kodakondsus anti 781 isikule). Naturalisatsiooni korras Eesti kodanikeks saanute eelmine kodakondsus oli peamiselt määratlemata kodakondsus (318 isikut), Venemaa (314 isikut), Ukraina (22 isikut), India (15 isikut) ja Süüria (11 isikut).
Kokkuvõtvalt näitavad Eesti rändestatistika trendid, et nii Ukrainas toimuv sõda kui Eesti majanduslangus on jätkuvalt otseselt mõjutamas kõiki Eesti sisserände statistilisi valdkondi.
Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt kasutab oma statistika ülevaate koostamisel peamiselt Politsei- ja Piirivalveameti andmeid. Lisaks on kasutatud Statistikaameti, Rahvastikuregistri ja Kultuuriministeeriumi andmeid.
Rändestatistika ülevaatega 2021-2025 on võimalik põhjalikumalt tutvuda SIIN.
Head lugemist!