Hea kolleeg!

Kevadel möödus aasta Covid-19 pandeemia algusest Euroopas ning selle mõju rändemaastikule on olnud märkimisväärne. Käesolevas uudiskirjas tutvustame vastilmunud EMNi ja OECD koondinformi, mis kaardistas pandeemia mõjusid rändepoliitikatele ja -praktikatele Euroopas ja mujal.
Samuti anname lühiülevaate märtsis ilmunud EMNi uuringust 'Lapsed rändes', mille fookuses on sisserändajatest lapsed ja nende õiguste kaitse.
Mitmesuguseid muudatusi on toimunud ka EMNis. Sellest aastast liitusid Euroopa rändevõrgustikuga vaatlejariikidena Moldova ja Gruusia. Lisaks on meil hea meel teatada, et EMN Eesti tiimi naasis Ave Lauren. Ave töötas varasemalt EMN Eesti koosseisus aastatel 2016 kuni 2019.

Pandeemia-aasta rändevaldkonnas

Möödunud aasta on kaasa toonud suuri muutuseid pea igas eluvaldkonnas ning siinkohal ei erine ka ränne. Lisaks üldisele rahvusvahelise mobiilsuse ja rändemahtude langusele võib näha mitmesuguseid laiemaid arenguid rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonna poliitikates ja praktikates. Kui osa neist on ajutised, siis teiste mõjud jäävad rändemaastikku ilmestama veel aastateks.
Kõige suuremaid arenguid võib näha rändehalduse digitaliseerimise, tehisintellekti ja suurandmete analüüsi rakendamisel. Piirihalduse valdkonnas aga muutus piiride bioturvalisuse tagamine prioriteediks ning mitmed sellealased arendused jäävad suure tõenäosusega nö ennetava meetmena paika ka peale praeguse pandeemia lõppu.
Neid ja mitmeid muid teemasid käsitleb vastilmunud EMNi ja OECD koondinform, mis võtab kokku pandeemia mõjud elamislubadele ja piirikaitsele, õpirändele, rahvusvahelisele kaitsele, tagasisaatmisele EL ja OECD riikides ning toob välja olulisemad pikaajalised mõjud rändevaldkonnas. 

LOE EDASI

Lapsed rändes – milline on viimaste aastate olukord Euroopas?

Möödunud kümnendil kasvas Euroopa Liitu sisserännanud lapsmigrantide arv. Kui osa neist jõudis Euroopasse koos peredega, siis paljud tulid saatjata. Nii näiteks oli 2017. aastal varjupaika taotlevaid saatjata alaealisi ELis 31 400. Taolised arengud on pannud suure surve riiklikele rände haldamise– ja lastekaitsesüsteemidele.
Rändesurvega toimetulekuks koostas Euroopa Komisjon 2017. aastal lapsi puudutava teatise, mis sisaldas meetmeid, et leida kiired lahendused Euroopasse saabuvate lastega seonduvatele probleemidele - alates nende tuvastamisest, vastuvõtust ja menetluslike tagatiste rakendamisest kuni jätkusuutlike lahenduste kasutusele võtmiseni. Peale teatise koostamist on toimunud mitmeid arenguid ja 2019. aastaks oli varjupaika taotlevate saatjata alaealiste arv vähenenud 17 675ni. Samas moodustavad saatjata alaealised ja lastega pered jätkuvalt umbes 2/3 ebaseaduslikult ELi saabunud isikutest.
Kuna teema on jätkuvalt aktuaalne, siis ilmus sel kevadel antud teemal EMNi uuring. Raport vaatleb Komisjoni teatise sihtgruppi kuulunud lapsrändajate olukorda liikmesriikides ja Norras, käsitledes seadusandlust, poliitikat ja praktikaid.

LOE EDASI

Gruusia ja Moldova liitusid vaatlejariikidena Euroopa rändevõrgustikuga

Gruusia ja Moldova on esimesed Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna välised riigid, kes liitusid vaatlejatena rändevõrgustikuga. Euroopa Komisjoni rände- ja siseküsimuste direktoraardi peadirektori Monique Pariat’i sõnul on rände paremaks haldamiseks oluline suurendada koostööd kolmandate riikidega. Seda on rõhutatud ka uues rändepaktis. Gruusia ja Moldova osalemine Euroopa rändevõrgustiku töös võimaldab jagada Euroopa häid praktikaid rände haldamisel ning arendada koostööd idapartnerluse riikidega. Tere tulemast!

EMN Eesti värskeimad väljaanded

• 'Lapsed rändes' uuring ning uuringuga seotud Eesti raport, Inform ja Flash.
• EMN-OECD koondinform "Covid-19 pandeemia mõjud rändevaldkonnas"
• EMN-OECD inform "COVID-19 pandeemia mõju vabatahtliku tagasipöördumise ning sunniviisilise tagasisaatmise menetlustele ja poliitikameetmetele"

Valik hiljutisi AHQ päringuid

• Article 15 of the Directive (EU) 2016/801 - voluntary service scheme or trainees
• Syrian identity documents and naturalization   
• Best interests of the child - Unaccompanied minors in international protection proceedings  
• Visa requirements in extradition procedures  
• Intention to study for international students  
• Medical claims and expulsion 
• Visitors in detention centers

Toimunud rändeüritused

• 13. aprillil toimus EMNi ja Maailmapanga (World Bank) korraldatud Footprints ümarlaud, mis keskendus rändehoiakutele. Arutelul käsitleti olulisimaid avalikkuse väärasusaami rändes, kas ja kuidas hoiakuid muuta ning mida saavad poliitikakujundajad ning mittetulundusühingute esindajad õppida kommunikatsiooniekspertidelt, et rände teemadel avalikkusega paremini suhelda. Järgmine EMN-Maailmapanga ümarlaud on juba planeeritud lähikuudesse. Info registreerimise kohta postitame esimesel võimalusel EMN Eesti veebilehele.
• 20. aprillil toimus EMN Luksemburgi juhtimisel praktikutele suunatud töötuba teemal „Digitaliseerimine ja tehisintellekt rändehalduses“, mille eesmärk oli tutvustada uusi innovaatilisi lähenemisi, mis hõlbustavad isikutuvastamist ja menetlusi.