EMNi UUDISKIRI juuni 2018

Euroopa rändevõrgustik (EMN)

EMN on 2008. aastal Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja selle poolt koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb liikmesriikide kontaktpunktidest. EMNi peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada saadud teavet poliitikakujundajate ja laiema avalikkusega. EMNi Eesti kontaktpunkt asub Tallinna Ülikoolis.

VALMINUD UURINGUD

EMN sai 10-aastaseks: Mõtestades sisserännet ELi 2008-2018

EMNil täitus kümnes tegevusaasta. Sel puhul välja antud juubeliraport võtab kokku viimase dekaadi peamised rändepoliitika trendid ja rändevoogude muutused.

Raport osutab ka EMNi panusele rändealase info pakkumisel valdkonna poliitika teadmistepõhiseks kujundamiseks. Vt ka EMNi juubelivideot.

Rände ja rahvusvahelise kaitse aastaraport 2017

Raport annab ülevaate nii ELi kui ka liikmesriikide olulisematest rändepoliitika arengutest, valdkonna statistikast ja headest tavadest 2017. aastal. Raport katab järgnevaid valdkondi: seaduslik ränne ja mobiilsus; rahvusvaheline kaitse; saatjata alaealised ja teised haavatavad rühmad; integratsioon; ebaseaduslik ränne; tagasipöördumine; inimkaubandus ning rände seosed kolmandate riikide arenguga.

ELi reeglite mõju sisserändajate tagasipöördumise tõhususele

Uuring analüüsis ELi reeglite (sealhulgas naasmisdirektiivi ja sellega seonduva ELi Kohtu praktika) mõju liikmesriikide tagasisaatmise poliitikale ja praktikale. Uuring annab ülevaate väljakutsetest, millega liikmesriigid on tagasisaatmisel kokku puutunud ning esitab näiteid headest tavadest, mis on välja töötatud väljasaatmiskohustuste rakendamisel ning mis samal ajal arvestavad inimõiguste ning non-refoulement põhimõttega. Lugege ka Eesti raportit ja koondraporti kokkuvõtet.

Väljakutsed ja tavad kolmandate riikide kodanikest isikute tuvastamisel rändetoimingutes

Menetlustoimingutel selgub, et paljudel rahvusvahelise kaitse taotlejatel pole isikuttõendavaid dokumente. Ka võivad dokumendid osutuda vigasteks või võltsinguteks. Tagasisaatmisel pole kolmanda riigi kodanikud alati valmis koostööks liikmesriikide ametiasutustega. Samuti ei pruugi sujuda infovahetus eeldatava päritoluriigi ametiasutustega. Seadusliku rände puhul võidakse võltsida isikuttõendavaid- ja/või reisidokumente. Lugege ka Eesti raportit ja koondraporti kokkuvõtet.

VALMIMISJÄRGUS UURINGUD

Saatjata alaealiste tulevik pärast staatuse määratlemise menetlust

Viimastel aastatel suurenenud saatjata alaealistest rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on toonud liikmesriikidele uusi väljakutseid. Kui alaealised saavad kaitse ja elamisloa, tuleb neid uude ühiskonda lõimida. Need aga, kelle taotlused lükati tagas, on kohustatud tagasi pöörduma. Uuring hõlmab ka olukordi, kus lahkumiskohustust ei ole võimalik täita, samuti inimkaubanduse ohvreid ning alaealiste kadumist pärast otsust.

Rahvusvahelise kaitse taotlejate muutuv sisseränne aastatel 2014-2016: Liikmesriikide reaktsioonid rändekriisile

Rändekriisi tagajärjel arenesid kiirelt ELi liikmesriikide ja Norra riiklikud strateegiad, lähenemisviisid ja meetmed. Uuring käsitleb ka kaitse taotlejate vastuvõtutingimuste ning kaitse alaliikide sisulisi arenguid. Samuti antakse ülevaade piirikontrollist ja nii avalikkusele kui taotlejatele mõeldud teavituskampaaniatest.

Viisavabastuse mõju liikmesriikidele

Viisapoliitikat peetakse üheks oluliseks instrumendiks mobiilsuse ja piiriülese liikumise reguleerimisel. Uuring keskendub küsimusele, kuidas on kolmandate riikidega sõlmitud viisavabastused mõjunud liikmesriikidele. Tuvastatakse väljakutseid, poliitikamuudatusi ja häid tavasid Makedoonia vabariigi, Montenegro, Serbia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Moldova, Gruusia ja Ukraina viisavabastusega perioodil 2007-2017. Kaardistatakse viisavabastuse positiivsed mõjud (turismi kasv jne), rändevoogudega kaasnenud riskid (rahvusvahelise kaitse taotlejate arvu suurenemine, ebaseadusliku töötamise kasv jne) ning meetmed viisavabastuse kuritarvitamise vastu.

Kolmandate riikide kodanike lõimimine ELi liikmesriikide tööjõuturule

Tööturule lõimimine on kolmandate riikide kodanike eduka sisserände peamiseid eelusi. See on väärtuslik ka sihtriikidele, vähendades tööjõupuudust. Uuring annab ülevaate liikmesriikides kasutusel olevatest edukatest meetmetest, mis on suunatud töötamise õigusega kolmandate riikide kodanikele ning nende pereliikmetele. Uuringust jäävad välja meetmed, mis on suunatud ainult rahvusvahelise kaitse taotlejatele, kaitse saanutele ning üliõpilastele.

Lisaks riiklikele strateegiatele ja toetusmehhanismidele tuuakse näiteid valitud erasektori ettevõtete lõimimisalastest meetmetest.

ÜRITUSED

Põhja- ja Baltimaade kuues rändekonverents: Muutused rändepoliitikas ja sisserändajate lõimumine tööturule

22. märtsil 2018 Tallinnas toimunud konverentsi keskmes olid rändeajastuga kaasnevad uued väljakutsed sisserändepoliitikale. Arutati, kuidas aidata kaasa sisserändajate tööalasele lõimumisele; kuidas ohjata lõimumise abil ebaseaduslikku töötamist; kuidas tulla toime kultuurilise mitmekesisusega ning tagada heaolu kasv ühiskonnas.

EMN Eesti korraldas konverentsi sessiooni „Ebaseaduslikust seaduslikuks: Kuidas ohjata ebaseaduslikku töötamist lõimumise abil?“ Pärast EMN Eesti koordinaatori, Ave Laureni, avasõnu pidas Silver Stõun (EMN Eesti rändeekspert) ettekande EMNi uuringust "Kolmandate riikide kodanike lõimimine ELi liikmesriikide tööjõuturule". Sellele järgnes paneeldiskussioon, kus osalesid ILO töörände osakonna rändepoliitika vanemspetsialist Christiane Kuptsch, OECD tööhõive ja sotsiaalküsimuste peadirektoraadi rändepoliitika vanemspetsialist Jonathan Chaloff ja Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakond nõunik-ekspert Liis Valk. Paneeli modereeris Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juht Ruth Annus.

Christiane Kuptsch, Jonathan Chaloff, Liis Valk ja Ruth Annus

EMNi sessiooni "Ebaseaduslikust seaduslikuks: Kuidas ohjata ebaseaduslikku töötamist läbi lõimumise" põhisõnumid võtab kokku EMN Eesti Infoleht 'Tackling Illegal Employment of Third-Country Nationals'.

EMNi juubelikonverents “Mõtestades sisserännet ELi: Minevik, olevik, tulevik“

15. mail 2018 Brüsselis toimunud konverentsiga tähistati 10 aasta möödumist Euroopa rändevõrgustiku loomisest. Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgetasemelised esinejad rääkisid rände- ja varjupaigapoliitika perspektiividest, viimase kümne aasta jooksul omandatud õppetundidest ja sellest, kuidas saadus kogemused võivad kujundada rändepoliitika ja- praktika tulevikku. Arutleti teemadel kriisijuhtimisest varjupaiga- ja rändepoliitika tulevikuni. Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos rõhutas avakõnes, et elujõuline ja pikaajaline rände- ja varjupaigapoliitika peab põhinema faktidel, mitte emotsioonidel. Vaata rändevoliniku avakõnet, raportit Mõtestades sisserännet ELi 2008-2018 ja EMNi juubelivideot.

Dimitris Avramopoulos

TEISED EMNi MATERJALID

EMN Informid

EMN Inform annab ülevaate liikmesriikide poliitikatest ja praktikatest seoses turvaliste päritoluriikidega. Informis kaardistatakse, millised liikmesriigid on välja töötanud turvaliste kolmandate riikide nimekirjad ja kas turvalistest riikidest pärit kodanikke koheldakse rahvusvahelise kaitse menetluses teisiti, kui teiste riikide kodanikke. Samuti antakse ülevaade vastuvõtutingimuste ja tagasipöördumise erisustest.

EMN Bülletäänid

Ilmunud on järjekorras kahekümne esimene (perioodi kohta oktoober - detsember 2017) ja kahekümne teine (perioodi kohta jaanuar - märts 2018) EMNi Bülletään, mis annavad ülevaate ELi ja liikmesriikide arengutest varjupaiga- ja rändepoliitikas.

EMNi rändesõnastik

Hiljuti ilmus ka uus rände ja rahvusvahelise kaitse valdkonna sõnastik. Tegemist on juba kuuenda väljalaskega, mis on kasvanud 450 terminini. Sõnastik on saadaval ka interaktiivsena.

Ad-Hoc päringud

2018. aastal on Eesti algatanud ühe kiireloomulise päringu. See käsitleb kolmanda riigi kodanike riiki sisenemise lihtsustamist või sellele piirangute seadmist.

Otsige teemade ja aastakäikude kaupa läbiviidud päringuid EMNi keskselt kodulehelt.

Kui soovite EMNi kaudu algatada päringu, et kujundada Eesti rändepoliitikat teadlikuna sellekohastest poliitikatest ja praktikatest Euroopas, saatke oma küsimused aadressile emn@tlu.ee

Narva mnt 25, 10120 Tallinn

http://emn.ee | emn@tlu.ee

smaily