EMNi UUDISKIRI nr 2/2017
 
 

Euroopa rändevõrgustik (EMN)

EMN on 2008. aastal Euroopa Komisjoni poolt asutatud ja selle poolt koordineeritud uurimis- ja teabevahetusvõrgustik, mis koosneb liikmesriikide kontaktpunktidest. EMNi peamine eesmärk on koguda ja analüüsida ajakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat rände- ja varjupaigavaldkonna infot ning jagada saadud teavet poliitikakujundajate ja laiema avalikkusega. EMNi Eesti kontaktpunkt asub Tallinna Ülikoolis.
 
 

VASTVALMINUD UURINGUD
 
 
 

Kolmandate riikide kodanike ebaseaduslik töötamine Euroopa Liidus

 Ebaseaduslik tööhõive on probleem, sest vähendab maksutulusid ja suurendab sotsiaalkulusid. Samuti moonutab ebaseaduslik töötamine ettevõtete vahelist konkurentsi ja tekitab sotsiaalset dumpingut. Kuna ebaseaduslik töötamine on ebaseadusliku sisserände stiimuliks, on võitlus ebaseadusliku tööhõivega oluline ebaseadusliku rände vähendamisel. 

Uuring kaardistads  probleemsed valdkonnad, kuid samuti  liikmesriikide meetmed, millega vähendatakse kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikku töötamist Euroopa Liidus. 

Eesti raport on leitav siit, võrdlev üle-euroopaline uuring siit ja võrdleva raporti kokkuvõtte leiate siit.
 
 

Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport 2016: Euroopa Rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti valdkonnaülevaade Siseministeeriumile

Raport annab ülevaate nii valdkonna statistikast kui ka poliitikamuudatustest. Eesti arengute kõrval saab teada olulisematest arengutest teistes liikmesriikides ja ELi tasandil.
Raport  jaguneb peatükkideks, millest igaüks tutvustab mõnd kitsamat poliitikavaldkonda: seaduslikku ja ebaseaduslikku rännet, tagasipöördumist, rahvusvahelist kaitset, uussisserändajate kohanemist ja lõimumist, kodakondsust ning rändega seonduvat arengukoostööd. Loe raportit.

 
 
 
 
 
 
 

VALMIMISJÄRGUS UURINGUD
 
 

Väljakutsed ja tavad kolmandate riikide kodanikest isikute tuvastamisel rändetoimingutes

Uuringu eesmärk oli tuua välja liikmesriikide peamised väljakutsed ja lahendused, et usaldusväärselt tuvastada ja kontrollida isikute identiteeti  menetlustoimingute käigus. Paljud rahvusvahelise kaitse taotlejad kas ei ole päritoluriigist lahkudes vajalikke dokumente kaasa võtud või hoopis hävitavad need enne liikmesriiki jõudmist. Ka võivad dokumendid osutuda kontrollimisel võltsinguteks või vigasteks, mis samuti raskendab otsust langetavate ametiasutuste  tööd.

Tagasisaatmisel esinevad väljakutsed seisnevad peamiselt kolmanda riigi kodanike tahtmatuses teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega. Samuti ei pruugi sujuda koostöö eeldatava päritoluriigi ametiasutustega sealhulgas biomeetriliste andmete vahetamisel.

Seadusliku rände puhul on probleemid sageli seotud võltsitud isikut tuvastavate ja/või reisidokumentidega. 

Uuringu tulemustega tutvuge jaanuaris. 
 

Rahvusvahelise kaitse taotlejate muutuv sisseränne aastatel 2014-2016: Liikmesriikide reaktsioonid rändekriisile

Uuringu eesmärk oli saada teada, kuidas ELi liikmesriigid ja Norra reageerisid riiki saabuvate kaitse taotlejate arvu järsule või järkjärgulisele muutusele. Ülevaade antakse riiklike strateegiate, lähenemisviiside ja meetmete arenemisest rändekriisi tagajärjel.  

Lisaks rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemise poliitikate ja meetmete muudatusetele käsitleb uuring ka taotlejate vastuvõtutingimusi ning kaitse alaliikide sisulisi arenguid. Samuti antakse ülevaade piirikontrollist ja nii avalikkusele kui taotlejatele mõeldud teavituskampaaniatest.

Uuring aitab omandada rändekriisist saadud õppetunnid, kaardistades liikmesriikides ja Norras selle aja jooksul rakendatud lähenemisviise, võimalikke vigu ja häid tavasid.

Uuringuga saab tutvuda 2018. aasta esimeses pooles.
 
 
 
 
 

2018. AASTA KESKEL VALMIVAD UURINGUD
 
 

Kolmandate riikide kodanike Euroopa Liitu ja Norrasse lõimimise poliitikad fookusega  tööturule lõimimise meetmetel

Sisserändajate ühiskonda ja tööturule lõimimine on eduka sisserände eeltingimus. Kolmandate riikide kodanike tööturule lõimimine on oluline rände sihtriikidele ka seetõttu, et aitab kompenseerida tööjõupuudust.

 

Viisavabaduse andmise mõju sihtriikidele

Peagi saavad Gruusia ja Ukraina kodanikud viisavabaduse ELga. Viimane aeg on analüüsida varasemate viisavabaduste andmiste kaasnähtusid ning liikmesriikide häid praktikaid. 
 
 
 
 
 

TEISED EMNi MATERJALID
 
 

 

  • Ilmunud on  järjekorras 20. EMNi Bülletään, mis annab ülevaate hiljutistest ELi ja liikmesriikide arengutest seoses varjupaiga- ja rändepoliitikaga. Bülletään käsitleb periooodi juuli - september 2017. Loe siit.
 
 
 
 

Valminud on Eesti algatatud ad-hoc päringu alusel koostatud EMNi  Inform kolmadate riikide kodanikest vilistlaste hoidmisest ELis pärast õpingute lõppu. Päring viidi läbi, et saada ülevaade liikmesriikide vastavast statitsikast ja seadustest, millega võidakse lihtsustada ELi kraadiga kolmandate riikide kodanike jäämist ELi. Samuti annab Inform ülevaate  sellest, millistel liikmesriikidel on olemas vastav riiklik poliitika, millistel mitte. Kevadel 2018 tuleb kõigil liikmesriikidel siseriiklikkussse õigusesse üle võtta vastav direktiiv. Loe EMNi Informi siit.
 
 

Ilumunud on ka EMNi faktileht Eesti kohta, mis annab kiirpildi peamistest rände- ja rahvusvahelise kaitse poliitika arengutest 2016. aastal. Loe faktilehte.  
 
 
 
 
 
 

ÜRITUSED
 
 
 

EMNi siseriikliku võrgustiku ja Siseministeeriumi sotsiaalpartnerite kohtumine

8. detsembril 2017 toimus kahe organisatsiooni ühine kohtumine Tallinna Ülikoolis. Seekordse võrgustikukohtumise märksõnadeks olid teadmistepõhine rändepoliitika, sisserände piirarv ning EMNi 2017. aasta saavutused ja 2018. aasta plaanid.
 
 

EMNi ja OECD ühisseminar pererändest ja ebaseaduslikust töötamisest ELis 

9. novembril Brüsselis toimunud  ürituse ennelõunal keskenduti ELi pererändepoliitikale ja arutati, kuidas liikmesriigid seda  rakendavad.  Perega ühinemine on üks olulisemaid seadusiku sisserände viise ELi. Muuhulgas käsitleti perega taasühinemist rändekriisi ajal, pereliikmete lõimimiseks rakendatavaid meetmeid ning võimalusi kasutada tõhusamalt perega taasühinemise kanalit talentide ja kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ELi toomisel. Üritus põhines samasisulisel EMNi uuringul. Loe  Eesti aruannet, võrdlevatraportit ning lühikokkuvõtet.

Pärastlõunal tutvustati avalikkusele esmakordselt EMNi uuringut kolmandate riikide kodanike ebaseaduslikust töötamisest Euroopa Liidus (vt uuringu lühitutvustust uudiskirja alguses). Tutvustus toimus Eesti EL Nõukogu eesistumise raames ja põhiettekande pidas EMNi Eesti kontaktpunkti rändeekspert Silver Stõun (fotol, paremal). Kõiki fotosid üritusest vaadta  siit.

Loe lisaks ka OECD 2017. a analüüsi 'A portrait of family migration in OECD countries' kogumikust OECD International Migration Outlook 2017. Vt peatükki 3. 
 
 
 
 
 

Eesti ELi Nõukogu eesistumise rändekonverents  „Euroopa Liit ja üleilmne talendijaht: Väljakutsed ja võimalused parandada ELi konkurentsivõimet“ 

Tänapäeval on tööjõu ränne üks võtmeteemasid, mis mõjutab riikide majanduslikku konkurentsivõimet ning soodustab teadmiste levikut, innovatsiooni ja majanduskasvu.

21.-22. septembril Tallinna Ülikoolis toimunud, siseminister Andres Anvelti avatud (fotol, vasakul) konverentsil arutleti: millistesse riikidesse ja keskustesse ning millistel kaalutlustel suunduvad kõrgelt kvalifitseeritud töötajad;  milline on ELi ja liikmesriikide atraktiivsus ja poliitikad selles vallas ning kas liikmesriigid saavad teha koostööd või on eelkõige konkurendid. Käsitleti ka regioonide ja linnade jõulist tõusu riikide kõrvale globaalsete talentide meelitamisel. Samuti arutleti erasektori rolli üle välistalentide liikumisel ja kohanemisel.

Konverentsi teine päev kuulus töötubadele, mis keskendusid  välispäritolu töötajate, üliõpilaste ja iduettevõtete rajajate või neist töötajate meelitamisele ja hoidmisele ELis. 

Vaadake konverentsi koduleheküljelt päevakava, esinejate tutvustusi, ettekannete slaide, ürituse fotosid, konverentsi esimese päeva ja välistööjõule keskendunud töötoa videoid jne. 
 
 
 
 
 

AD-HOC PÄRINGUD

Kui soovite EMNi kaudu algatada päringu, et kujundada Eesti rändepoliitikat teadlikuna Euroopa riikide kogemustest, saatke oma küsimused aadressile  emn@tlu.ee
 

Otsige teemade ja aastakäikude kaupa läbiviidud päringuid EMNi keskselt kodulehelt.

 
 
 
 
 

© Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt

Narva mnt 25, 10120 Tallinn http://emn.ee  |  emn@tlu.ee