Mis kasu saab Eesti välistudengitest?

28.05.2018

Eesti kõrgkoolides õpib ligi 4000 inimest, kes on tulnud kraadi omandama välismaalt. Neile lisanduvad sajad külalistudengid. Need on noored, kes saavad peagi kõrgelt kvalifitseeritud, kelle aktiivne tööelu on veel ees, kel on keeled suus ja kes on mingil määral maailma näinud. Aga mis saab neist pärast ülikooli lõppu?

Üllatav, et töökäte puuduse ajal räägitakse Eestis vähe välistudengite pärast õpingute lõppu Eestis hoidmisest. See on sulaselge inimkapitali raiskamine. Just üliõpilased on Eestile potentsiaalselt eriti kasulik sisserändajate rühm.

Peale eelmainitu on välistudengid investeerinud ise siinsele tööturule sisenemisse, õppides eesti keelt. Nende Eestisse toomiseks ja neile siin elupaiga otsimiseks pole vaja tööandjal kulutusi teha. Neil on Eestis tunnustatud haridus, mistõttu pole vaja nende hariduse kvaliteeti eraldi hinnata. Samuti on välistudengite palga- ja töökultuuri puudutavad ootused küllalt realistlikud, sest nad on siin juba mõnda aega elanud. Me räägime palju välistöötajate riiki toomisest, ehkki nad ei tea Eestist suurt midagi ning nende ootused Eestis töötamisele ja elamisele võivad olla ebaadekvaatsed. Hoopis mõistlikum on rakendada maksimaalselt juba Eestis olevat inimvara, välistudengeid.

Ideaalis sujub välismaalaste üleminek õpingutelt tööellu tõrgeteta. Erinevalt paljudest Euroopa Liidu liikmesriikidest ei piira Eesti välistudengite õigust töötada – tingimusel, et nende õpingud edenevad. Ka EL tervikuna suurendab tundide arvu, mida välistudengid tohivad õppimise kõrvalt töötamisele pühendada. Samuti saavad need noored jääda pärast kraadi kaitsmist vähemalt üheksaks kuuks euroliitu, et otsida tööd või hakata ettevõtjaks. Loe Eesti Päevalahes avaldatud täismahus artikklit siit.