2019. aasta rände olukord Eestis oli stabiilne, kasvutrend statistikas jätkus
24.08.2020Seaduslikus rändes oli domineerivaks lühiajalise töötamise kasv
2019. aastal liikus Eesti seadusliku rände valdkonnas suuresti 2017. ja 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste tuules ning olulisi muutusi ja sisserännet soodustavaid tingimusi endaga kaasa ei toonud. Seega oli 2019. aasta pigem eelnevate aastate poliitikakujunduse realiseerumise aasta ning seda toetab ka valdkonna statistika, näiteks:
- kasvas välismaiste tippspetsialistide arv võrreldes 2018. aastaga 70%, mille üheks põhjuseks võib olla tippspetsialistide sisserände piirarvu alt välja arvamine;
- iduettevõttes töötavate välismaalaste arv kasvas võrreldes 2018. aastaga 69%, mida toetab iduettevõtetele ettenähtud soodustused;
- pereränne kasvas 36%, mida ühelt poolt soodustas välistudengitele loodud võimalus tuua kaasa oma pereliikmed, teisalt asuti meelsasti elama Eestisse tööle tulnud pereliikme juurde;
- oluliselt kasvas (63%) ka lühiajalise töötamise registreerimiste arv, mille taga oli lisaks soodsale majanduse olukorrale, võimalus registreerida välismaalase töötamine elektrooniliselt, töötaja aga sai koheselt tööle asuda.
2019. aastal töötati välja ja loodi pinnast mitmetele 2020. aastal jõustunud seaduse muudatustele, mis puudutasid näiteks massilisest sisserändest tingitud hädaolukorda, kaugtöö tegemiseks loodud diginomaadi viisat, aga ka täiendavaid regulatsioone vähendamaks välismaalaste Eestis töötamise (sh renditöö tegemine) rikkumisi. 2019. aastal tehti otsus 2020. aasta sisserände piirarvu jaotuse muutmiseks, vastavalt millele eraldati kindlaksmääratud piirarvu osa loomingulistele töötajatele (28), sportlastele (18) ning neile välismaalastele, kes asuvad Eestisse elama välislepingu alusel (10). Ülejäänud osa piirarvust (1258) jagatakse välja töötamiseks üldalustel. Eelnevatel aastatel ei ole sellist jaotust tehtud. Muudatuse põhjuseks on tagada, et lisaks kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule, keda küll piirarvu alla ei arvata, tuleksid Eestisse elamisloa alusel elama ka näiteks kultuuri- ja spordi valdkonnas töötavad välismaalased.
Olulist rõhku pandi riiklike strateegiate väljatöötamisele. Siseministeeriumi algatatud Siseturvalisuse arengukava 2020-2030, mille eesmärk on globaalseid suundumusi arvestades turvalise Eesti ühiskonna planeerimine, saadeti 2019. aastal kaaskoostajate kooskõlastusringile; algatati Siseministeeriumi rahvastikuministri ametkonna ja Kultuuriministeeriumi välja töötatav Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030; Riigikantselei arendas edasi riigi pikaajalist strateegiat „Eesti 2035”. Lisaks valmis Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) strateegia #PPA2030, kus muuhulgas seatakse eesmärgiks välja ehitada 338-kilomeetrine Eesti idapiiri taristu ning katta kogu piirijoon ka ööpäevaringse seiretehnika- ja võimekusega; automatiseerida isikute ja sõidukite piirikontroll; kasutada piirihalduses isiku biomeetrial põhinevaid lahendusi. Samuti on plaanis luua piirihalduse ressursi ning teabe haldamiseks ja sündmuste juhtimiseks ühtne infosüsteem.
Eelmisel aastal loodi mitmeid kasutajasõbralikke e-lahendusi: tööandjatel on nüüd võimalus välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlus esitada elektrooniliselt (2019. aastal registreeriti 50% töötamisi elektrooniliselt), lihtsustus ja mitmekesistus viisade e-taotlemine; samuti loodi rahvastikutoimingute e-rahvastikuregister. Eesmärgiga jagada laiema avalikkusega sisserände statistika trende, andsid Siseministeerium ja EMN Eesti välja brošüüri „Rändestatistika ülevaade 2014-2018“, mis ilmus eesti ja inglise keeles.
Kasvas eriliigiliste integratsioonimeetmete arv
Nii nagu 2018. aastal, panustati ka 2019. aastal oluliselt erinevate integratsioonimeetmete arendamisse. Avati Tartu välismaalaste teenuskeskus, millega toetatakse, sarnaselt 2018. aasta lõpus avatud Eesti Rahvusvahelisele Majale, välismaalaste paremat integratsiooni Eestis. Teenuskeskusest saab nii nõustamisteenust, kui kontakte riigi ja omavalitsusega suhtlemiseks.
Keeleõppes osalemise parandamiseks avas Integratsiooni SA Tallinnas ja Narvas kaks uut eesti keele maja. Paremad keeleõppe võimalusedloovad soodsamad tingimused ka Eesti kodakondsuse taotlemiseks. 2019. aastast alustati keeleõppe lepingute sõlmimist isikutega, kes soovivad saada Eesti kodanikuks. Lepingu sõlmija saab osaleda Sisekaitseakadeemia poolt pakutavatel tasuta eesti keele kursustel, mille raames on õppijal võimalik võtta kuni 20 päeva õppepuhkust, mis hüvitatakse riigi poolt keskmise palga ulatuses. Pärast kursuste lõpetamist peab isik sooritama keele eksami vähemalt B1 tasemel.
Kasvanud on ka uussisserändajate endi huvi riiklikult pakutud kohanemise meetmete vastu – nii võttis kohanemisprogrammist osa rekordarv osalejaid (2073 inimest), mis on 30% enam, kui 2018. aastal.
Olukord ebaseaduslikus rändes
Ka ebaseadusliku rännet iseloomustab kasvutendents.
Ebaseaduslikult rändelt tabatud välismaalaste koguarv kasvas võrreldes 2018. aastaga 27%, mille peamiseks põhjuseks olid Eestisse tööle saabuvad Ukraina kodanikud. Neist omakorda kasvas riiki sisenemise tingimuste rikkumiste arv 83% (peamiselt oli rikkumiste põhjuseks viisavaba liikumise tingimuste rikkumine) ja viisa väärkasutamised 16%. Sisenemistingimuste rikkujatest ligi 80% olid Ukraina kodanikud, kuid oli ka Gruusia ja Moldova kodanikke. Viisa väärkasutajatest kolmandik olid pärit Venemaa Föderatsioonist, samuti oli nende seas Valgevene ja Ukraina kodanikke. Samas langes migratsioonireeglite rikkumistega seotud väärteomenetluste koguarv ligi 20%, seda eelkõige Eestis ilma seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise osas, milles oli ligi neljakordne langus. Teisalt on kasvanud välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamiste arv 29%. Efektiivne ja tõhus migratsioonijärelevalve ning aastatepikkune ennetus- ja teavitustöö on oluliselt aidanud kaasa ebaseadusliku töötamise vähenemisele.
2019. aastal kasvas võrreldes eelmise aastaga lahkumisettekirjutuste arv 35%, mille suurenemist mõjutas nii ebaseaduslikult riigis viibivate kui ka ebaseaduslikult rändelt tabatud isikute arvu suurenemine. Lahkumisettekirjutusi tehti kõige enam Ukraina (43% kõikidest ettekirjutustest), Vene Föderatsiooni ja Moldova kodanikele. Valdav osa (83%) kõikidest ettekirjutustest olid vabatahtliku lahkumise tähtajaga. 2019. aastal oli lahkumisettekirjutuste täitmise osakaal 89%, mis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid.
Parandamaks valmisolekut võimalikeks rändekriisideks korraldas PPA suurõppuse HotSpot 2019, mille raames harjutati massilise sisserände olukorras esmaste menetlustoimingute nagu isikute identifitseerimine, esmane tervisekontroll, daktüloskopeerimine jm, läbiviimist. Õppusest võttis osa ligi 400 PPA ametnikku, lisaks osales mitmeid partnerorganisatsioone nii Eestist kui välisriikidest.
2019. aastal jõustus seadusemuudatus, mis võimaldab välismaalasest kinnipeetava/süüdistatavaga sõlmida kokkulepe isiku vabatahtlikuks riigist lahkumiseks, milles PPA annab prokuratuuri või vangla taotlusel oma hinnangu Eestist lahkuda sooviva välismaalase vastuvõtvasse riiki tagasipöördumise võimalikkuse kohta. Vastav praktika on kujunemisjärgus.
Põhjalikuma ülevaate ja detailsema informatsiooni selle kohta, millised olid Eesti 2019. a rände- ja varjupaiga valdkonna peamised poliitika, praktika ja statistika muutused, saab lugeda EMN Eesti raportist ja eestikeelsest kokkuvõtvast 1Pagerist.
Eike Luik