Meedia

31.05.2019 Kuidas püüda kinni ideaalne immigrant?

Marion Pajumets

Elame rändeajastul, mil mobiilsuskapital – rändamisega tekkinud silmaring, enesekindlus ja kontaktid – on osa inimkapitalist.
Kui üldse on olemas selline inim­kategooria nagu unistuste sisserändaja, siis peaks ta olema noor, haritud, hea tervisega töövõimeline inimene, kelle lõimumisvõime on hea. Loe edasi artiklit täismahus Sirbist.


22.03.2019 Välistudeng, tõukame või tõmbame?

Marion Pajumets

Välispäritolu noored, kes õpivad meie kõrgkoolides, pole mitte julgeolekuoht Eestile või Schengenile, vaid eelkõige ikka Eesti maine saadikud maailmas ja meie majanduse kasvatajad, kirjutab Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti rändeekspert Marion Pajumets.
Koalitsiooni moodustajad kaaluvad välistudengite sisserände piiramist, viidates tudengirände kuritarvitamise juhtudele.  Loe edasi äripäevas avaldatud artiklist.


28.11.2018 Rände- ja pagulasraamistiku A ja O

Ave Lauren

Ränne on teema, mis kütab kirgi peaaegu kõigis maailma riikides. Viimastel kümnenditel on rände mahud suurenenud. Kui 1970. aastal oli maailmas umbes 84,5 miljonit rahvusvahelist rändajat, siis praeguseks on nende arv kasvanud üle 258 miljoni. Loe edasi Sakalas avaldatud artiklist


 18.11.2018 Ekspert: ÜRO ränderaamistik puudutab Euroopat vähem kui esialgu paistab

Ränderaamistiku ümber puhkenud melu ja sellest tingitud valitsuskriisi üks peamisi põhjusi on Eestis levinud hirm, et raamistiku heakskiitmise korral võib siia tulla kes iganes kustahes maailma paigast ning me ei saa temast enam lahti. Tegelikkus võib kujuneda aga hoopis vastupidiseks. Nimelt kiidavad riigid koos ränderaamistikuga heaks ka põhimõtte, et kodanikud, kellel pole õigust teises riigis viibida, võetakse ka tagasi. “Nad lubavad, et lepitakse kokku protseduurides, kuidas need inimesed tagasi jõuavad, kuidas näiteks nende dokumendid taastatakse, kui dokumente ei ole, mis nende inimestega juhtub, kui nad on tagasi oma kodumaale või sünniriiki jõudnud,” rääkis Euroopa Rändevõrgustiku rändeekspert Marion Pajumets. Vaata ERRi uudiseid järi järgi siit.


28.11.2018 Rände faktiline pool Euroopas ja Eestis (Mari-Liis Jakobson)

Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson käis Raadio 2 saates “Achtung! Lobjakas ” rääkimas rände faktilisest poolest Euroopas ja Eestis.  Saadet saab järelkuulata siit


15.10.2018 Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile

Millises riigis võis ajavahemikul 2014–2016 näha massilist migratsiooni ja millises tegelikult lihtsalt veidi suuremat inimeste liikumist ning millised sündmused seda ajendasid, sellest tegi ülevaate Tallinna Ülikooli rändeekspert Silver Stõun. Loe lähemalt siit


24.06.2018 Euroopa Liidu liikmesriigid peavad otsima rändepoliitikas uusi lahendusi.(Mari-Liis Jakobson, Ave Lauren)

Kümme aastat tagasi oli Euroopa Liidu ülene rändepoliitika suhteliselt olematu. Kuigi ühtne sisserände- ja varjupaigapoliitika oli sisse kirjutatud juba ELi aluslepetesse , jäi selle rakendamine pikaks ajaks tagasihoidlikuks.  Loe täismahus artiklit siit


04.06.2018 Teadlane teab: rahva usaldust rändepoliitika vastu kasvatab illegaalide kiire tagasisaatmine

Riigis ebaseaduslikult viibivate isikute võimalikult kiire lähteriiki saatmine kasvatab elanikkonna usaldust riikliku rändepoliitika vastu, rõhutab Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi rändeekspert Barbara Orloff. Paljudele teadmata on Eesti süsteemi tõhususelt Euroopas esirinnas.Loe lähemalt ERR novaatoris avaldatud artiklist


29.05.2018 Marion Pajumets: Mis kasu saab Eesti välistudengitest

Kultuuride paljusus on kohal. Eesti jaoks lihtsustab sellega kohanemist see, kui tulijad on noored, haritud, lõimumisvõimekad. Paraku jahivad välistudengeid kõik rikkad madala sündimusega riigid. Arvamusloo taustaks on “tudengite direktiivi” ülevõtmine, millega soodustatakse nende ELi tulekut, siia jäämist ja nende ELi sisest mobiilsust. Artikli lugemiseks klõpsa SIIA.


29.03.2018 Must tööjõud tuleb Eestisse Venemaalt, Ukrainast ja Moldovast

Eestis illegaalselt töötavad inimesed on tavaliselt pärit Ida-Euroopast ja nad töötavad peamiselt ehitus- ja põllumajandussektoris.
Illegaalsed võõrtöölised on üks rahvusvahelise varimajanduse levinumaid tuluallikaid ning Põhja- ja Baltimaade tööturg pole kolmandates riikidest tulevate varitööliste probleemist puutumata jäänud, selgitas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ekspert Silver Stõun. Loe lähemalt siit


23.03.2018 VARIMAJANDUS: Balti illegaalne võõrtööline pärineb reeglina Ida-Euroopast

llegaalsed võõrtöölised on üks rahvusvahelise varimajanduse levinumaid tuluallikaid ning Põhja- ja Baltimaade tööturg pole kolmandates riikidest tulevate varitööliste probleemist puutumata jäänud.Näiteks Eestis leiab tavapäraselt Ida-Euroopast pärinev must tööjõud enim rakendust ehitus- ja põllumajandussektoris, selgitas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti ekspert Silver Stõun Novaatorile. Loe õhtulehes avaldatud artiklit siit


Tallinna Ülikooli riigiteadlased koostasid Eesti sajandaks juubeliks Acta Politica Estica kodakondsuse erinumbri.

Artiklis “Kodakondsusetus Eestis ja Euroopa Liidus: tänased praktikad ja võimalikud lahendused”seavad Marion Pajumets ja Barbara Orloff Eesti “määratlemata kodakondsuse” ELi kodakondsusetuste konteksti ning arutavad, mida saaks teha, et kaasaegses Euroopas kodakondsusetuse anomaalia väheneks. Erinumbris analüüsib ka Mari-Liis Jakobson kodakondsuse väljavaateid rahvusriikluse murenemise ajastul, mida iseloomustab hargmaistumine. Artikkel on leitav SIIT


20.09.2017Ave Lauren ja Mari-Liis Jakobson: sisserände punktisüsteem pole võluvits

EMN Eesti koordinaator Ave Lauren ja teadur Mari-Liis Jakobson kirjutavad, et viimases Eesti inimarengu aruandes tehtud ettepanek tõhustada rändepoliitikat punktisüsteemi — rändajat hinnatakse mitmel skaalal (näiteks haridustase, keeleoskus, vanus, tööturukvalifikatsioon jne) ning nende põhjal arvutatakse välja n-ö kompleksväärtus — kasutusele võtmisega ei pruugi anda soovitud tulemusi ja selle juurutamine pole kerge. Lugemiseks klõpsa SIIN


Laura Corrado: siniseid kaarte väljastatakse Euroopas liiga vähe

Euroopa Komisjoni seadusliku rände ja integratsiooni üksuse juht Laura Corrado rääkis Eesti Päevalehele Euroopa sinise kaardi reformiplaanidest ja kuidas uuendatud sinine kaart võiks aidata Euroopa Liitu tuua juurde uusi talente. Üks ettepanek on vähendada keskmise palga nõuet ja teine lihtsustada taotleja kvalifikatsiooni tunnustamist. Laura Corrado oli üks EMN Eesti korraldatud eesistumise rändekonverentsi esinejatest. Lugemiseks klõpsa SIIN


Eesti elanikud suhtuvad pagulastesse varasemast sallivamalt ja nõudlikumalt

20. juuni on rahvusvaheline pagulaspäev, mille traditsiooniga alustas ÜRO 2000. aastal, et meeles pidada miljoneid inimesi, kes maailmas pagulastena liikvel on. Kantar Emor uuris hiljuti aga Eesti elanike suhtumist pagulaste vastuvõtmisse ja selle muutumist 2015. aasta juunist 2016. aasta oktoobrini. Tulemustest kirjutavad Marion Pajumets, Mari-Liis Jakobson ja Silver Stõun EMN-i Eesti kontaktpunktist. Lugemiseks klõpsa SIIN


Tõhus tagasisaatmise süsteem on rändepoliitika alustala

Rahvusvahelisel pagulaste päeval 20. juunil kirjutavad EMN-i Eesti kontaktpunkti koordinaator Marion Pajumetsja Egert Belitšev, sisenõunik Eesti alalises esinduses EL juures, vajadusest rahvusvahelise kaitse vajajaid eristada neist, kes tulevad siia hõlpsamat elu otsima. Võimalikult kiire tagasipöördumine oma koduriiki on sageli ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase enda huvides. Lugemiseks klõpsa SIIN


IOM-i juht: Getostumise vastu aitab ainult sisserändajate lõimumine kogu linnaga

Tallinna külastanud ja EMN-i organiseerimisel avaliku loengu pidanud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) peadirektor William Lacy Swing tunnistas, et kuna vähemalt 95% sisserändajatest saavad linnaelanikeks, tuleks hoolitseda, et sisserändajad elaksid eri linnaosades ja lõimuks seeläbi kogu linnaga. Lugemiseks klõpsa SIIN


Ave Lauren: Digiriik Eesti vajab sisserännet

2017. aasta alguses jõustunud “start-up viisaga” astus Eesti suure sammu oma digiriigi potentsiaali realiseerumise suunas. ERV värske ekspert Ave Lauren selgitas Postimehe arvamusküljel, miks digiriik on paratamatult ka rändekeskus. Lugemiseks klõpsa SIIN


Naomi Alboim: sisserännanuid tuleks tunnustada

Kanada eristub paljudest teistest lääne demokraatiatest positiivse suhtumisega sisserändesse ja pagulastesse. Queen’s University professor Naomi Alboim selgitas Sirbi intervjuus Marion Pajumetsale ja Silver Stõunile (EMN Eesti kontaktpunkt) pagulaste Kanadasse toomise ja lõimimise poliitikate eripärasid. Lugemiseks klõpsa SIIN


Pagulaste senine toimetulek Eestis

Marion Pajumetsa (Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt) ja Egert Belitševi (Politsei- ja Piirivalveamet) artikkel maailma pagulaste päeva puhul. Lugemiseks klõpsa SIIN
Artikkel on avaldatud lühendatult 20.06.2016 Postimehes. Lugemiseks klõpsa SIIN


TNS EMOR avaldas arvamusuuringu Eest elanike suhtumistest põgenikekriisi

Uuringuga tutvumiseks klõpsa SIIN
EPL artiklit uuringust vaata SIIN


Marion Pajumets: Mosleminaiste kodustamine ehk mida arvata burkakeelust Eestis

Lugemiseks klõpsa SIIN
Eelnev artikkel on avaldatud lühendatult Eesti Ekspressis. Lugemiseks klõpsa SIIN


Tallinna Ülikool hakkab pagulastele vabatahtlikult keeli õpetama

Artikkel on avaldatud 30.11.2015 Eesti Päevalehes. Lugemiseks klõpsa SIIN


Marion Pajumets: Põgnikekriis ja inimsmugeldamine — kust leiaks Euroopa lahenduse?

Lugemiseks klõpsa SIIN
Eelnev artikkel on avaldatud lühendatult Eesti Päevalehes pealkirja all “Kuidas võita inimeste smugeldajaid?


Michael Diedring: Kas tahame koguda tuntust humaansusega?

Euroopa pagulaste ja väljarännanute nõukogu peasekretäri Michael Diedringi küsitlevad Marion Pajuments ja Eero Janson. Lugemiseks klõpsa SIIN